Truffe kirjanurk

Lugesin "Musta pori näkku" raamatuna ka läbi. Kui see raamat mingi 5 aastat tagasi ilmus, tekitas elevust küll. Nende hulgas, kellest seal kirjutatakse, ja nende hulgas, keda huvitasid need, kellest seal kirjutatakse. Ega ei saagi vähevärvikas seltskond olla, kui jutt käib 80ndate Kirjanike Majast. Raamat on hästi loetav, tõesti ruttu läheb, kui lugema hakata. (Kahtlemata aitab loetavusele kaasa, kui suur osa kirjeldatud tegelasi lugedes silme ette ilmub.) Lubatud ropendamist on ka. Koledate sõnade hulk häirima ei hakanud, küll häiris mind vahepeal autori natuke ameerikalik ropendamisstiil (mis võib vabalt olla ka minu ettekujutus). Etenduse kohta ütlesin sellise lause: Mida rohkem lõpu poole etendus tüüris, seda rohkem hakkas domineerima mingi patukahetsuslik element. Raamatus oli tegelikult midagi sarnast: päris lõpus läks ikka päris koledaks ja tundub, et eesmärk oligi lugejas vastikust tekitada. Sest padujoodiku põhjakatsumine ei saagi väga kaunis olla. Aga. See, mi...

Seekordne küsimustik osutus mõõdukalt populaarseks, vastajaid oli 14. Sulgudes kaldkirjas on minu kommentaarid, guugeldasin ka natuke seda, millised noist nimedest juba kasutusel on. 1. Kui sa asutaksid oma lasteaia, mis sa sellele nimeks paneksid? - Jah, Sina mõtled juba ammu, mis on head nimed ega ole tänaseni selgusele jõudnud, aga mina, kes ma hakkan alles nüüd selle üle pikemalt juurdlema, peaksin teadma, eks? See näib pisut suuremat vastutust nõudev ülesanne, kui toidukohale nime mõtlemine ja seega jään praegu vastuse võlgu. Muidu selgub jälle, et olen mingi äärmiselt kahetimõistetava nimega välja tulnud või on nimi lasteaia jaoks liiga pikk või mitte-eestlastele raske hääldada või liiga kulunud või tont teab mis muude puudustega. - Prääksupesa või Mummuküla. - Tupsununnu - Metsaonnike - See on koige raskem küsimus. Nublu tuli praegu pähe (vaatasime hiljuti seda multikat ja ilgelt lahe oli), Seebimull kõlab vahvalt ja Rabamurakas on mu ammune lemmiksõna, ag...

Hommikul tööle kõndides nägin Tähe tänaval lebamas paberit järgmise kirjaga:   Ma lasen sinust lahti. Ma lasen su vabaks. Parimat, mu kallis. Murdejälgede järgi oli aru saada, et paber oli varasemalt olnud lennukiks volditud. Lõhnab väga selle järele, et Tartusse on tulnud värsket verd. Vahva.

Käisin eile teatris. Etendus oli "Musta pori näkku". Läksin sellepärast, et õnnestus soetada soodus pilet (meelega lahku kirjutatud). Peategelast mängis Andres Mähar, kes mulle reeglina täitsa istub. Rauana istus ka, päris sarnaselt tegi kõnet ja maneere järgi. Vahepeal rääkis oma tavalise häälega ka - algul mõtlesin, et langes rollist välja või midagi, aga siis hakkas tunduma, et tegemist oli kunstilise taotlusega (diipi juttu ajan oma häälega, muud juttu Raua häälega). Ülejäänud näitlejaskond oli...noh jah. Otseselt jube halb polnud nagu keegi, aga selliseid tegelasi oli küll mitu, kelle puhul jäingi mõtlema, kas see oli nüüd hea ja halva piiri peal või oligi päris halb. Liiga palaganiks läks kohati minu jaoks (see on kerge juhtuma, kui tahetakse nalja teha, aga nali ennast välja ei mängi, osaliselt ehk mõne näitleja suutmatuse tõttu eri rollides erinevalt humoorikas olla). Üks mees, kelle asjad mulle ka tavaliselt istuvad, on selle etenduse lavastaja. Tegelikult läks...

Seekord on küsimusi vähe ja need on suhteliselt lühikesed. Vasta, kui võid: 7 küsimust

Hakkasin enne aadressireale kirjutama "truffe luulenurk" ,aga kirja sai hoopis "truffe luulunurk". Jälle hea potentsiaalne harublogi nimi.