Otse põhisisu juurde

Vagunisaatja 2012: osa 5- muusikaennustus

Kuna iga mees on oma saatuse sepp, siis need lood, mille hulgas suhvlejumal seekord tegutseda sai, olid minu poolt ette määratud (üks playlist, mida tihti kuulan).

Kuhu olen jõudnud 2013. aasta alguseks?
Liisi Koikson - Kevade ärkab
Jumala õige, kevadeootus algab juba jaanuariga reeglina. (See laul, muide, on minu jaoks veidi ehalalik, kuigi too selle autor pole.)

2013. aasta põhiülesanne:
The XX - Fiction
Arvestades paar päeva tagasi saadud kingitust, pole tõesti muud varianti ;)

Eneseteostus ja minu "mina" 2013. aastal
James Blake - The Wilhelm scream
Mis siis sellest kui kukun-kukun-kukun, kui ta seda niimoodi laulab.

Rahaasjad 2013. aastal
Liisi Koikson - Lõikusaeg
Enough said.

Sugulased ja naabrid 2013. aastal
Vaiko Eplik & Kristjan Randalu - Nähtamatus
Tabav.

Kodu 2013. aastal
Feist - How come you never go there
Kus ma olen siis kogu aeg?

Armastus 2013. aastal
The National - Sorrow
Eino ma tänan.

Tervis 2013. aastal
Friendly Fires - True love
Mingi kobeda arstiga paneme üksteisele käpad peale?

Partnerlus 2013. aastal
KT Tunstall - Difficulty

Võõrad rahad ja laenud, müstika ja seks 2013. aastal
Sia - Stop trying
Mille üritamise täpsemalt peaks lõpetama? ;)

Reisid aastal 2013
Vaiko Eplik - Moonaliisa
Oo. Kus teda neil päevil hoitaksegi? Louvre'is?

Karjäär, firma areng ja uued kohustused aastal 2013
Feist - Leisure suite
Ütleb mõndagi, ei? Leisure on ok, kui igav ei hakka.

Sõbrad ja sotsiaalsed suhted aastal 2013
Friendly Fires - Pala
Oi, ikka palun seda laulu sotsiaalsete suhete tarvis ;)

Saladused, protsessid alateadvuses, mida ise ei tunneta
Vaiko Eplik - Peidetud varandus
Kes ei armastaks mõtet, et kusagil tema peas on varandus peidus.

Kuhu olen jõudnud 2013. aasta lõpuks?
Housse de Racket - Oh yeah!
Nii lõbusasse kohta tahaks küll jõudnud olla.
Sildid:

Kommentaarid

Postita kommentaar

Popid

Raamatute rohelised lipud

Neil päevil on (olgu siis kaudselt või otseselt) olnud teemaks see, mis sorti raamatud kellelegi konkreetselt meeldivad. Hakkasin minagi mõtlema, kas mul on säärane nimekiri olemas. Tänapäevases somekeeles võiks küsida, millised on minu rohelised lipud raamatute maailmas. Panin mõned punktid kirja, igaühe juures üks näide.
Postita kommentaar
Loe edasi »

Nikola Huppertz "Elamiseks liiga pikk"

Hiljuti lugesin sama autori raamatut "Kaunis nagu kaheksa" . Leidsin, et eesti keeles on Huppertzilt veel üks raamat ilmunud. "Elamiseks liiga pikk" tundus jällegi intrigeeriv pealkiri.  Peategelane Magali Weill on nimelt 13-aastane Hannoveri tüdruk, kes on 182 sentimeetrit pikk. See on tema jaoks problemaatiline peamiselt seepärast, et nii pikana pole ta enda arvates suudeldav. Juba praegu pole. Ja kui veel mõtlema hakata, et tema oodatav pikkus täiskasvanuna on ilmselt üle 190 sentimeetri... Tulevik tundub tume. Magali elab kortermajas koos arstist isa (kes Magali meelest keha küll eriti ei mõista), vähe närvilise ema ja mässulise vanema õega. Üks nende naabritest on 98-aastane härra Krekeler. Magali teab, et härra Krekeler hakkab varsti surema. Kust ta teab? No vaadake kui vana ta on!  Päris palju tegevust raamatus käibki härra Krekeleri suremise ümber. Kõlab masendavalt, aga pole masendav. Ongi tegelikult niuke mittemasendav raamat elamisest ja suremisest. Ütlem...
Postita kommentaar
Loe edasi »

Amanda Romare "Halva Malmö består av killar som dumpat mig"

Kui see raamat 2021. aastal ilmus, pakkus ta inimestele kõneainet. Ju on teema ja käsitlus intrigeerivad.  Raamat räägib 31-32-aastasest Malmös elavast Amandast, kes käib aasta jooksul kohtingutel (peamiselt) Tinderi kaudu leitud meestega. Ja ei saa asjast asja. Sellele viitab ka raamatu pealkiri: pool Malmöt on täis mehi, kes on mind maha jätnud. Pole väga hull liialdus, sest ta käib ikka väga paljudel kohtingutel. Ise nimetab seda vahepeal groundhog day- deitimiseks. Et sama asi muudkui uuesti ja uuesti ja uuesti.  Kuna kohtinguid on palju, kohtab Amanda nende käigus igasuguseid karvaseid ja sulelisi. Neil on erinevaid kiikse. Korduvalt tuli mõte mida ma just lugesin . Samas midagi üleliia šokeerivat vist ka polnud.  Algul tuli ka mõte, et see raamat võiks sisu mõttes juba vanem olla. Niuke klassikaline romantilise komöödia idee, et naine tahab meest leida ja kohtub selle käigus igasugustega, oli 20+ aastat tagasi ka populaarne. Aga siin lisab Tinder olulise tegelasena ...
Postita kommentaar
Loe edasi »

Maarja Undusk "Ellen Niit : heleda mõtte laast"

Elulooraamatute puhul saab alati alustada sellest, et ma pole suurem asi elulooraamatute lugeja. Isegi mulle väga meeldivate inimeste puhul. Mida olen lugenud, on peamiselt mingite (kunagiste) kuninglike isikute elulood, aga neid võib natuke laiendades ka lihtsalt ajalooraamatuteks nimetada.  Üldse tundub, et kui elulooraamat, siis olgu ta juba surnud või noh, ikka eaka inimese kohta. Vastasel juhul tekib küsimus, mis on raamatu kirjutamise ajendanud (raha, kuulsus, edevus, ...) Nojah, tegelikult 30-aastase elulooraamatut on nagunii raske elulooraamatuks nimetada. Kui selle raamatu juurde tulla, siis esimene asi emotsioonidest kantuna on: Mulle nii meeldis seda lugeda!  Alustades sellest, kui suur see raamat füüsiliselt oli, aga kui kiiresti lehte sai pöörata, sest kiri oli suur ja pilte palju, lõpetades sisuga, oligi üleni tore. Kui raamatu läbi olin saanud, mõtlesin, et küll on hea, et Ellen Niidu tütar säärase asja kirjutas. Võinuks ka siis kirjutada, kui tegemist poleks Ee...
Postita kommentaar
Loe edasi »