Otse põhisisu juurde

Vagunisaatja 2012: osa 5- muusikaennustus

Kuna iga mees on oma saatuse sepp, siis need lood, mille hulgas suhvlejumal seekord tegutseda sai, olid minu poolt ette määratud (üks playlist, mida tihti kuulan).

Kuhu olen jõudnud 2013. aasta alguseks?
Liisi Koikson - Kevade ärkab
Jumala õige, kevadeootus algab juba jaanuariga reeglina. (See laul, muide, on minu jaoks veidi ehalalik, kuigi too selle autor pole.)

2013. aasta põhiülesanne:
The XX - Fiction
Arvestades paar päeva tagasi saadud kingitust, pole tõesti muud varianti ;)

Eneseteostus ja minu "mina" 2013. aastal
James Blake - The Wilhelm scream
Mis siis sellest kui kukun-kukun-kukun, kui ta seda niimoodi laulab.

Rahaasjad 2013. aastal
Liisi Koikson - Lõikusaeg
Enough said.

Sugulased ja naabrid 2013. aastal
Vaiko Eplik & Kristjan Randalu - Nähtamatus
Tabav.

Kodu 2013. aastal
Feist - How come you never go there
Kus ma olen siis kogu aeg?

Armastus 2013. aastal
The National - Sorrow
Eino ma tänan.

Tervis 2013. aastal
Friendly Fires - True love
Mingi kobeda arstiga paneme üksteisele käpad peale?

Partnerlus 2013. aastal
KT Tunstall - Difficulty

Võõrad rahad ja laenud, müstika ja seks 2013. aastal
Sia - Stop trying
Mille üritamise täpsemalt peaks lõpetama? ;)

Reisid aastal 2013
Vaiko Eplik - Moonaliisa
Oo. Kus teda neil päevil hoitaksegi? Louvre'is?

Karjäär, firma areng ja uued kohustused aastal 2013
Feist - Leisure suite
Ütleb mõndagi, ei? Leisure on ok, kui igav ei hakka.

Sõbrad ja sotsiaalsed suhted aastal 2013
Friendly Fires - Pala
Oi, ikka palun seda laulu sotsiaalsete suhete tarvis ;)

Saladused, protsessid alateadvuses, mida ise ei tunneta
Vaiko Eplik - Peidetud varandus
Kes ei armastaks mõtet, et kusagil tema peas on varandus peidus.

Kuhu olen jõudnud 2013. aasta lõpuks?
Housse de Racket - Oh yeah!
Nii lõbusasse kohta tahaks küll jõudnud olla.
Sildid:

Kommentaarid

Postita kommentaar

Popid

Nikola Huppertz "Elamiseks liiga pikk"

Hiljuti lugesin sama autori raamatut "Kaunis nagu kaheksa" . Leidsin, et eesti keeles on Huppertzilt veel üks raamat ilmunud. "Elamiseks liiga pikk" tundus jällegi intrigeeriv pealkiri.  Peategelane Magali Weill on nimelt 13-aastane Hannoveri tüdruk, kes on 182 sentimeetrit pikk. See on tema jaoks problemaatiline peamiselt seepärast, et nii pikana pole ta enda arvates suudeldav. Juba praegu pole. Ja kui veel mõtlema hakata, et tema oodatav pikkus täiskasvanuna on ilmselt üle 190 sentimeetri... Tulevik tundub tume. Magali elab kortermajas koos arstist isa (kes Magali meelest keha küll eriti ei mõista), vähe närvilise ema ja mässulise vanema õega. Üks nende naabritest on 98-aastane härra Krekeler. Magali teab, et härra Krekeler hakkab varsti surema. Kust ta teab? No vaadake kui vana ta on!  Päris palju tegevust raamatus käibki härra Krekeleri suremise ümber. Kõlab masendavalt, aga pole masendav. Ongi tegelikult niuke mittemasendav raamat elamisest ja suremisest. Ütlem...
Postita kommentaar
Loe edasi »

Mihkel Mutt "Tartu tuld toomas : linnauitaja ülestähendusi taaskohtumisel"

  Mõni aasta tagasi nägin Mihkel Mutti suvaliselt tänaval. Polnud tema Tartusse tagasi kolimisega siis kursis ja mõtlesin ilmselt et näe, kirjanikuhärra ka Tartus käimas. (Sest Mihkel Mutt on märksa kirjanikuhärralikum tüüp kui mõni muu kirjanik.) Siis nägin teda mingi kord veel ja hakkasin mõtlema, et huvitav mida ta jalutab siin. See suvaliselt nägemine on kõnekas tegelikult Tartu kohta. Mõni nädal tagasi peatas mind kaubamaja juures üks usukuulutaja ja küsis, mis mulle Tartu juures enim meeldib. Vastasin et suurus: ühe jalutuskäigu jooksul on võimalik näha mõnda tuttavat, isegi mitut tuntud inimest, aga samas on võimalik näha ka mitte ühtegi tuttavat inimest. Rootslased ütleks  lagom. Parasjagu (suur/väike). Raamat on ühest küljest jalutuskäik Tartus - linna füüsiline keskkond, sh jõgi. Teisalt tuleb juttu Tartu vaimust, linna peal tuntud tartlastest, ülikoolist, linna ajaloolisest rollist, võimalikust rollist tulevikus, Tartu-Tallinn vastasseisust. (Viimase kohta leiab Mut...
Postita kommentaar
Loe edasi »

Camilla Dahlson "Sommar vid Sommen"

Meil on Stockholmis elav ja ökonomistina töötav Disa, kes alustuseks adub, et tööl ja muidu elus on veits halvasti, ja otsustab hõreasustusega väikekohas endale majapidamise osta, kus (peamiselt) majutusteenust pakkuma võiks hakata. Idüll looduses ja kõik.  Kõigepealt müüakse taas üks Södermalmi korter mitme miljoni eest maha. Jäi mulje, et ca 10-aastase tööstaažiga inimesel oli päris palju raha kinnisvaralaenust juba pangale tagasi makstud. Ju siis teenis hästi, kuigi pigem jäeti mulje, et tööandja üritas Disalt seitset nahka koorida selle eest eriti peale maksmata.  Läks siis Disa oma järveäärsesse majja elama ja asus tegutsema, aga ega nagu väga huvitav polnud. Kirjutaja romantilised fantaasiad sellest, kuidas oleks kaunis asukohas majutuskohta pidada, kirjeldused sellest, kuidas Disa koristab ja mingit kraami kokku ostab, väga lihtsustatud nägemus sellest, kuidas majutusasutusse külastajaid saada jms. Kordagi ei mainitud, kas Disa lõi näiteks mingi ettevõtte, mille alt tee...
Postita kommentaar
Loe edasi »

Eva Koff "Õhuskõndija"

Selle raamatu puhul on mul mõistus ja tunded täitsa eraldi.  Mõistuse versioon Läbimõeldud tegelaste, köitva tegevusaja ja -kohaga kaunisõnaliselt kirjutatud lugu. Autor on tubli uurija ja inimhingede insener, lisaks meisterlik sõnaseadja. Andke auhindu. Tunnete versioon Miks juba teisel leheküljel hakkab pihta üks nutt ja kurbus? Kas ma jaksan seda lugeda? Oo, tegelastega juhtub ka häid asju, vist siiski jaksan. Näe, raamatu kaaned on ka ju enamasti heledates toonides. Õhuskõndija... õhk viitab ju ka millelegi kergele? Vist siiski mitte. Paistab, et tegelastega juhtuvad nüüd järjest vaid halvad asjad. Kas ma jaksan seda lugeda? Noh, poole peale juba jõudsin ju. Midagi sellist on juba olnud. Kas need naised hakkavad taas millestki vabanema? Emantsipatsioon ja see. Miks keegi kunagi õnnelik pole? Kas siin mõeldakse õhuskõndija all kedagi, kes kõnnib, sest lennata ei saa? Ängistav on. Kuhu mul see õnnelike lõppudega ajaviitekirjanduse nimekiri nüüd jäigi? Siin on niisiis kaks peatege...
Postita kommentaar
Loe edasi »