Reede-laupäev-pühapäev
Siis oli Positivus. Ei saa muud öelda kui et õige nimi on festivalile pandud. See, et Negativusel osalema ei pidanud, on suur boonus :)
Kui reedel kohale jõudsime, olid paljud juba kohal ja lõbusas meeleolus. Ilm oli kaunis, männid lõhnasid ja meri kohises. Pealava esimesest bändist (Housse de Racket) kuulsin ainult umbes poolt lugu, aga sellest piisas, et ta mõttes get more-nimekirja lisada. Siis tuli lilledest peakattega Niki (või oli ta hoopis the Dove?) ja pärast teda lätlaste Instrumenti. Olles eelnevalt YT-st paari nende lugu kuulnud, tundus, et tegu on kaunishingedega, kes ainult ilusaid laule laulavad. Aga võta näpust, suurema osa ajast müristasid nagu põrgulised. Kõige elavamalt jäi meelde siiski romantiline "Pilnīgi viens", mida terve ülejäänud nädalalõpu ja tüki esmaspäevastki veel üürgasin (mõttes ja päriselt).
Friendly Firesi lauljal on äärmiselt lahtine puus. Äärmiselt. Vähestel naistel on puus nii lahti kui sellel mehel ma mõtlen. Ja see on kasulik, sest siis võiks isegi neil, kes pole Friendly Firesi muusikast midagi kuulnud, olla neid huvitav vaadata. Hea laul on näiteks see.
Kesse ütles, et Keane'i lauljal oli mingi suht suvakas riietus? Ma just mõtlesin vahepeal et päris lahedad püksid. Aga ega mingi volangidega kostüüm just polnud tõesti ;) Keane oli viimane esineja ja kell oli juba järgmises päevas (loe: jalad lõid tuld välja), seepärast oli eriti hea, et ma suuremat osa esitamisele tulnud lauludest teadsin. Ilge jama oleks olnud püüda jalul püsida mingit suvakat asja kuulates. Keane kuulub umbes 4-5 aasta tagusesse perioodi, kus minu emotase oli märksa kõrgemal kui praegu, ja mis sobiks selle taustaks paremini kui ilus (klaveriga!) muusika. Seega nostalgia. Olen oma nostalgia ori, mistõttu Keane mulle väga meeldis. Live-bändina ka täitsa võimekad.
Öö algas hilja ja telklarahvas oli häälekas, aga patt oleks neile seda pahaks panna. Millal veel suurel avaral põllul räusata kui mitte siis. :) Ei, tegelikult keegi isegi ei räusanud, küll leidus targa jutu rääkijaid, neid ka vaja.
Ewert laulis laupäeval, tema laulu ikka ilus kuulata. Mulle meeldib, et "Road to the hill" on neil reeglina lisalugu, sest see on minu lemmiklaul ja hea, kui kõige parem lõpus on. Ja äärmiselt armas, et need puhkpillimehed ka kohal olid.
Ansambel Wild Beasts on üks väga huvitav ansambel. (Jah, ma mõtlen seda nii, kuidas seda mõeldakse siis, kui ollakse just näiteks lamba silma söönud ja peab midagi kommentaariks ütlema.)
The Vaccines peamiselt meeldis. Näiteks sellepärast, et neil olid hästi lühikesed lood. Konkreetne värk. Ja nagu kaaskuulajagi tähelepaneku tegi, olid selle bändi nautijad võrreldes mõnede muudega väga teisi arvestavad (loe: kargasid nii, et nende lähedus lämmatavaks ei muutunud).
Damien Rice oli romantiline. (Vaikimine on siinkohal kuld.)
Manic Street Preachers oli ka vahva. Tore, kui onud teevad ja keegi kuulab. Tolles olukorras ma täitsa hea meelega kuulasin. Ja kui järgmistel päevadel parajasti seda läti lugu ei üüranud, kõmises peas "You stole the sun from my heart".
Ööl vastu pühapäeva sadas nii kõvasti vihma, et mulle tundus nagu pussnuge sajaks. Siis jäin magama ja hommikul paistis juba päike :)
Lisamärkus (et kõik teaksid ja et ma ise ei unustaks): Ikla kantiin on üks ägedamaid asutusi, kuhu mul tükil ajal on au olnud sattuda.
Kui reedel kohale jõudsime, olid paljud juba kohal ja lõbusas meeleolus. Ilm oli kaunis, männid lõhnasid ja meri kohises. Pealava esimesest bändist (Housse de Racket) kuulsin ainult umbes poolt lugu, aga sellest piisas, et ta mõttes get more-nimekirja lisada. Siis tuli lilledest peakattega Niki (või oli ta hoopis the Dove?) ja pärast teda lätlaste Instrumenti. Olles eelnevalt YT-st paari nende lugu kuulnud, tundus, et tegu on kaunishingedega, kes ainult ilusaid laule laulavad. Aga võta näpust, suurema osa ajast müristasid nagu põrgulised. Kõige elavamalt jäi meelde siiski romantiline "Pilnīgi viens", mida terve ülejäänud nädalalõpu ja tüki esmaspäevastki veel üürgasin (mõttes ja päriselt).
Friendly Firesi lauljal on äärmiselt lahtine puus. Äärmiselt. Vähestel naistel on puus nii lahti kui sellel mehel ma mõtlen. Ja see on kasulik, sest siis võiks isegi neil, kes pole Friendly Firesi muusikast midagi kuulnud, olla neid huvitav vaadata. Hea laul on näiteks see.
Kesse ütles, et Keane'i lauljal oli mingi suht suvakas riietus? Ma just mõtlesin vahepeal et päris lahedad püksid. Aga ega mingi volangidega kostüüm just polnud tõesti ;) Keane oli viimane esineja ja kell oli juba järgmises päevas (loe: jalad lõid tuld välja), seepärast oli eriti hea, et ma suuremat osa esitamisele tulnud lauludest teadsin. Ilge jama oleks olnud püüda jalul püsida mingit suvakat asja kuulates. Keane kuulub umbes 4-5 aasta tagusesse perioodi, kus minu emotase oli märksa kõrgemal kui praegu, ja mis sobiks selle taustaks paremini kui ilus (klaveriga!) muusika. Seega nostalgia. Olen oma nostalgia ori, mistõttu Keane mulle väga meeldis. Live-bändina ka täitsa võimekad.
Öö algas hilja ja telklarahvas oli häälekas, aga patt oleks neile seda pahaks panna. Millal veel suurel avaral põllul räusata kui mitte siis. :) Ei, tegelikult keegi isegi ei räusanud, küll leidus targa jutu rääkijaid, neid ka vaja.
Ewert laulis laupäeval, tema laulu ikka ilus kuulata. Mulle meeldib, et "Road to the hill" on neil reeglina lisalugu, sest see on minu lemmiklaul ja hea, kui kõige parem lõpus on. Ja äärmiselt armas, et need puhkpillimehed ka kohal olid.
Ansambel Wild Beasts on üks väga huvitav ansambel. (Jah, ma mõtlen seda nii, kuidas seda mõeldakse siis, kui ollakse just näiteks lamba silma söönud ja peab midagi kommentaariks ütlema.)
The Vaccines peamiselt meeldis. Näiteks sellepärast, et neil olid hästi lühikesed lood. Konkreetne värk. Ja nagu kaaskuulajagi tähelepaneku tegi, olid selle bändi nautijad võrreldes mõnede muudega väga teisi arvestavad (loe: kargasid nii, et nende lähedus lämmatavaks ei muutunud).
Damien Rice oli romantiline. (Vaikimine on siinkohal kuld.)
Manic Street Preachers oli ka vahva. Tore, kui onud teevad ja keegi kuulab. Tolles olukorras ma täitsa hea meelega kuulasin. Ja kui järgmistel päevadel parajasti seda läti lugu ei üüranud, kõmises peas "You stole the sun from my heart".
Ööl vastu pühapäeva sadas nii kõvasti vihma, et mulle tundus nagu pussnuge sajaks. Siis jäin magama ja hommikul paistis juba päike :)
Lisamärkus (et kõik teaksid ja et ma ise ei unustaks): Ikla kantiin on üks ägedamaid asutusi, kuhu mul tükil ajal on au olnud sattuda.
Teisipäev-kolmapäev
Teisipäeval oli Tartus tuul, õnneks Tallinnas ja mere peal ei olnud eriti. See on erakordselt meeldiv, kuivõrd kõigutavad laevad ajavad mul isegi kiiremini südame pahaks kui labased inimesed.
Ja Rootsi. Mulle Rootsi jätkuvalt meeldib. Stockholmis päike lõõskas ja see tegi halvas füüsilises vormis noorikutel mööda treppe (kelle iganes nimelised need kõik olid) ronimise veel raskemaks, kui see muidu oleks olnud. Aga. Kas ma tahtsin näha, kus asus kujuteldav Millenniumi toimetus ja Milton Security ja kust Lisbeth Salander oma külmutatud pitsat ostmas käis ja kuhu oma vinge maiteamitmetoalise korteri ostis ja kus Mikael Blomkvist elas? Nägin ka. (Bloody Kalle Blomkvist. Miks sinu korter on sellises majas ja minu toast avaneb vaade mingile suvalisele teele?) Igal juhul nii palju-vähe kui me Södermalmi linnaosa alguses jalutasime, tundus see päris stiilne. Vaatad mingit ägedat maja ja mõtled, et see polegi siin pelgalt sellepärast, et ma saaks tulla, vaadata ja imetelda, vaid sellepärast, et keegi tõepoolest elabki siin.
Mulle meeldivad Stockholmi värvid. On sellised omavahel sobivad ja rahulikud. Majad on küll nikerdatud ja mida iganes, aga reeglina pole üle pakutud. Lagom is best.
Mina ei olnud kunagi varem metrooga sõitnud. Mulle väga meeldis metrooga sõita. Oli selline natuke "nagu filmis"-tunne. Noh, filmides on ju tihti mingid stseenid, kus keegi sõidab metrooga ja on väga sügaval oma diipides mõtetes samal ajal kui rong kihutab jne. Mina ei olnud mõtetes, sest kuulasime peatuste nimesid (mis olid täitsa hästi arusaadavad).
Ja veel mulle väga meeldis leida, et need sõnad, mida talve jooksul õppinud olin, ongi päriselt olemas. (Õpetaja ei teinud nalja, kui väitis, et pood on affär ja fika on Rootsis kõige populaarsem sõna.) Ainult ilusad rootsi mehed olid kusagil peidus. Nojah, kuna kolmapäeva päevane aeg oli, siis minu tulevane rikkurist make oli ilmselt tööl.
Kuna eelmise Rootsis-käigu ajal oli suht jama ilm, ei saanud tagasi tulles Stockholmi läheduses ilusaid saari vaadata. Seekord, nagu öeldud, oli imetabane ilm, ja sai vaadata. Mitu tundi vaatasime. Kõige suurem idüll üldse. Rootsi punane kahekordne maja, väike aed ümber ja maja ees lipp vardas. Selline tunne, et kohe hüppab Emil kusagilt välja oma õde lipuvardasse tõmbama.
Leidsin laulu, mida väike Ida "Vahtramäe Emili" filmis laulis, ja mida tänapäeval nähtavasti Rootsis koolilõpupidudel lauldakse. Väga nunnu :)
Tagasiteel veetsime Kathriiniga hunniku aega lõhnapoes. Hea, et ninad pähe jäid, ma ütlen.
Mulle meeldivad Stockholmi värvid. On sellised omavahel sobivad ja rahulikud. Majad on küll nikerdatud ja mida iganes, aga reeglina pole üle pakutud. Lagom is best.
Mina ei olnud kunagi varem metrooga sõitnud. Mulle väga meeldis metrooga sõita. Oli selline natuke "nagu filmis"-tunne. Noh, filmides on ju tihti mingid stseenid, kus keegi sõidab metrooga ja on väga sügaval oma diipides mõtetes samal ajal kui rong kihutab jne. Mina ei olnud mõtetes, sest kuulasime peatuste nimesid (mis olid täitsa hästi arusaadavad).
Ja veel mulle väga meeldis leida, et need sõnad, mida talve jooksul õppinud olin, ongi päriselt olemas. (Õpetaja ei teinud nalja, kui väitis, et pood on affär ja fika on Rootsis kõige populaarsem sõna.) Ainult ilusad rootsi mehed olid kusagil peidus. Nojah, kuna kolmapäeva päevane aeg oli, siis minu tulevane rikkurist make oli ilmselt tööl.
Kuna eelmise Rootsis-käigu ajal oli suht jama ilm, ei saanud tagasi tulles Stockholmi läheduses ilusaid saari vaadata. Seekord, nagu öeldud, oli imetabane ilm, ja sai vaadata. Mitu tundi vaatasime. Kõige suurem idüll üldse. Rootsi punane kahekordne maja, väike aed ümber ja maja ees lipp vardas. Selline tunne, et kohe hüppab Emil kusagilt välja oma õde lipuvardasse tõmbama.
Leidsin laulu, mida väike Ida "Vahtramäe Emili" filmis laulis, ja mida tänapäeval nähtavasti Rootsis koolilõpupidudel lauldakse. Väga nunnu :)
Tagasiteel veetsime Kathriiniga hunniku aega lõhnapoes. Hea, et ninad pähe jäid, ma ütlen.
Neljapäev
Nüüd tuleb kõik kronoloogiliselt tagurpidi.
Täna õhtul käisin Liisi Koiksonit taaskord kuulamas. Ma arvan, et see võis olla minu lemmik tema kontsertidest, sest mitte kunagi varem, kui teda kuulnud olen, pole ta laulnud neid laule, mis tal plaatide peal on. Täna laulis.Selles mõttes läks kohe väga õnnelikult, et ma ikkagi viitsisin minna (sest vahepeal mõtlesin, et kobiks oma kompsudega juba koju). Ja küll on ikka OSAV laulja! (Loe: Kui inimesele on hääl antud, siis ta ka reaalselt teeb sellega midagi, mitte ei laula lihtsalt oma laulu maha.)
(Ühtlasi pole varem märganud, et Liisi kuulajaskonna hulgas on nii palju inimesi, kes on kaks või rohkem korda minust vanemad. Täitsa armas.)
Pole vist väga üllatav (ega üritagi olla), kui kauni kontserdi puhul siia taas ühe top 10 riputan, sedakorda siis Liisi Koiksoni lauldud lauludest. (Ehk võiks tabeli teemaks olla ka "Head eesti laulukirjutajad"?) Tabelit oli erakordselt raske teha, vähemalt 10 lugu oleks tahtnud veel 10 hulka panna.
10. Jõuluingel (kui sa küsid, mis on mulle meelepäraseim jõululaul, siis see on)
9. Olemise lauluke (see Sven Grünbergi muusika, mida ma seni kuulanud olen, on päris palju erinev:)
8. Read (esimene laul, mida mina olen kuulnud, mis on Liisi enda kirjutatud)
7. Elu pärast (Timo Steiner/Peeter Volkonski)
6. Kuu (seda olen tema lugudest ilmselt kõige rohkem kuulanud, toona veel CD-pleieriga)
5. Rahu (seda külge temast ei näe just kuigi tihti, aga mulle meeldib)
4. Enekene (Tauno Aints/Ivar Põllu)
3. Ööviiul (kunagi, kui veel sellises kohas töötasin, kus aeg-ajalt kontserdid toimusid, kuulsin selle laulu autorit Erko Niitu enne kontserti seda laulu ise laulmas- see oli kõige lahedam asi üldse)
2. Sõbrale (Ivar Põllu on päris paljude lahedate asjadega hakkama saanud ja see kuulub kahtlemata nende hulka. Ja kui paljude inimeste näole ilmub seda laulu kuuldes kaval "I can relate to that"-naeratus?)
1. Väikeste asjade võlu (See on lihtsalt. Lihtsalt. No just noh! Just! Selle laulu autor, muide, on Ewert Sundja.)
Täna õhtul käisin Liisi Koiksonit taaskord kuulamas. Ma arvan, et see võis olla minu lemmik tema kontsertidest, sest mitte kunagi varem, kui teda kuulnud olen, pole ta laulnud neid laule, mis tal plaatide peal on. Täna laulis.Selles mõttes läks kohe väga õnnelikult, et ma ikkagi viitsisin minna (sest vahepeal mõtlesin, et kobiks oma kompsudega juba koju). Ja küll on ikka OSAV laulja! (Loe: Kui inimesele on hääl antud, siis ta ka reaalselt teeb sellega midagi, mitte ei laula lihtsalt oma laulu maha.)
(Ühtlasi pole varem märganud, et Liisi kuulajaskonna hulgas on nii palju inimesi, kes on kaks või rohkem korda minust vanemad. Täitsa armas.)
Pole vist väga üllatav (ega üritagi olla), kui kauni kontserdi puhul siia taas ühe top 10 riputan, sedakorda siis Liisi Koiksoni lauldud lauludest. (Ehk võiks tabeli teemaks olla ka "Head eesti laulukirjutajad"?) Tabelit oli erakordselt raske teha, vähemalt 10 lugu oleks tahtnud veel 10 hulka panna.
10. Jõuluingel (kui sa küsid, mis on mulle meelepäraseim jõululaul, siis see on)
9. Olemise lauluke (see Sven Grünbergi muusika, mida ma seni kuulanud olen, on päris palju erinev:)
8. Read (esimene laul, mida mina olen kuulnud, mis on Liisi enda kirjutatud)
7. Elu pärast (Timo Steiner/Peeter Volkonski)
6. Kuu (seda olen tema lugudest ilmselt kõige rohkem kuulanud, toona veel CD-pleieriga)
5. Rahu (seda külge temast ei näe just kuigi tihti, aga mulle meeldib)
4. Enekene (Tauno Aints/Ivar Põllu)
3. Ööviiul (kunagi, kui veel sellises kohas töötasin, kus aeg-ajalt kontserdid toimusid, kuulsin selle laulu autorit Erko Niitu enne kontserti seda laulu ise laulmas- see oli kõige lahedam asi üldse)
2. Sõbrale (Ivar Põllu on päris paljude lahedate asjadega hakkama saanud ja see kuulub kahtlemata nende hulka. Ja kui paljude inimeste näole ilmub seda laulu kuuldes kaval "I can relate to that"-naeratus?)
1. Väikeste asjade võlu (See on lihtsalt. Lihtsalt. No just noh! Just! Selle laulu autor, muide, on Ewert Sundja.)
When the morning comes
Tundub, et hommikul kell kolmveerand 9 täitsa tasub raadiot kuulata, sest hetkel mängib Raadio 2 sihukest laulu, mida mina pole kunagi varem eesti raadiotest kuulnud. Tõsi, ma kuulan ka üliharva raadiot, aga ikkagi...meeeemoriiiis.
Incredible!
Nagu ükskord varemgi juhtus, tegin tualettruumis avastuse oma riietuse kohta. Riietel on ikka need sihukesed lipakad sees, kus on kirjas, kuidas pesta jms. Leidsin oma kleidi vastava lipaka pealt muuhulgas järgmise kirja: "Designed in Sweden by people who love India". All veebiaadress www.indiska.com. Täitsa vahvad julge mustriga kleidid.
(Illustratsiooniks minu kleidi pilt õhtuses moonutavas valguses.)
(Illustratsiooniks minu kleidi pilt õhtuses moonutavas valguses.)
Tabelite tabel
Leidsin, et mitmesuguseid tabeleid lauludest on 20 tükki täis saanud, mistõttu oleks praegu ehk paslik hetk teha tabelite tabel, kus kõigi eelnevate esikohalood on. Siit nad, niisiis, tulevad (sulgudes on kirjas, misteemalise tabeli võidulooga tegemist on).
Laule on 19, sest üks laul oli kahe tabeli esikohal.
19. Meister ja Mari - Unemati (2011.aasta Eesti Laulu 1.poolfinaal)
18. Raphael Gulazzi - Madness of love (2011.aasta Eurovisioon)
17. Spice Girls - Too much (5 parimat Spice Girlsi laulu)
16. Genialistid - Tavaline naine (laulud sõnadega "naine" ja "woman")
15. Leonard Cohen - I'm your man (laulud sõnadega "mees" ja "man")
14. Orelipoiss - Valss (2011.aasta Eesti Laulu 2.poolfinaal ja finaal)
13. Simon & Garfunkel - The only living boy in New York (laulud sõnadega "boy" ja "poiss")
12. Ultima Thule - Öö alleel (laulud sõnadega "öö" ja "night")
11. Zemfira - Hotšeš (hirmus kurvad laulud)
10. Olav Ehala - Lambalaul (TNK esituses; loomalaulud)
9. Claire's Birthday - Every little girl (laulud sõnadega "tüdruk" ja "girl")
8. Liisi Koikson - Kuu (laulud sõnadega "kuu" ja "moon")
7. Oasis - Stop crying your heart out (kosutavad laulud)
6. Kriminaalne Elevant - Ilus päev (laulud sõnadega "päev" ja "day")
5. Vaiko Eplik - Pöördumatult soe (temperatuuriga seonduvaid sõnu sisaldavad laulud)
4. Olav Ehala - Päikeseratas (laulud sõnadega "päike" ja "sun")
3. Vaiko Eplik - Kevadeootus (aastaajalaulud)
2. Ewert and the Two Dragons - (In the end) there's only love (laulud sõnaga "end")
1. Justament - Vangile ei meeldi trellid (vahvad eesti laulud)
Nagu näha, on peale 1.koha veel 12 vahvat eesti laulu :)
Laule on 19, sest üks laul oli kahe tabeli esikohal.
19. Meister ja Mari - Unemati (2011.aasta Eesti Laulu 1.poolfinaal)
18. Raphael Gulazzi - Madness of love (2011.aasta Eurovisioon)
17. Spice Girls - Too much (5 parimat Spice Girlsi laulu)
16. Genialistid - Tavaline naine (laulud sõnadega "naine" ja "woman")
15. Leonard Cohen - I'm your man (laulud sõnadega "mees" ja "man")
14. Orelipoiss - Valss (2011.aasta Eesti Laulu 2.poolfinaal ja finaal)
13. Simon & Garfunkel - The only living boy in New York (laulud sõnadega "boy" ja "poiss")
12. Ultima Thule - Öö alleel (laulud sõnadega "öö" ja "night")
11. Zemfira - Hotšeš (hirmus kurvad laulud)
10. Olav Ehala - Lambalaul (TNK esituses; loomalaulud)
9. Claire's Birthday - Every little girl (laulud sõnadega "tüdruk" ja "girl")
8. Liisi Koikson - Kuu (laulud sõnadega "kuu" ja "moon")
7. Oasis - Stop crying your heart out (kosutavad laulud)
6. Kriminaalne Elevant - Ilus päev (laulud sõnadega "päev" ja "day")
5. Vaiko Eplik - Pöördumatult soe (temperatuuriga seonduvaid sõnu sisaldavad laulud)
4. Olav Ehala - Päikeseratas (laulud sõnadega "päike" ja "sun")
3. Vaiko Eplik - Kevadeootus (aastaajalaulud)
2. Ewert and the Two Dragons - (In the end) there's only love (laulud sõnaga "end")
1. Justament - Vangile ei meeldi trellid (vahvad eesti laulud)
Nagu näha, on peale 1.koha veel 12 vahvat eesti laulu :)
Tellimine:
Postitused (Atom)