Otse põhisisu juurde

24 põhjust, miks eestlane olla on hää

Vabariigi aastapäev on minu lemmikpüha. Ühest küljest sellepärast, et see ei tiri endaga mingit taaka kaasas (kedagi ei huvita, kas ma vaatan paraadi või mitte), teisalt sellepärast, et see on lihtsalt põnev päev (ei saa mainimata jätta, et ka vaba päev). Mind küll väga huvitab, milline aastapäevakontsert sel aastal on. Näiteks.
Seoses sellega otsisin üles hunniku vahvaid eesti laule. Ei võtnud mingeid selliseid, mida nagunii pidevalt kuulan või mida kaustade kaupa olemas on, vaid pigem mingid lood, mis üksikult kusagil tilpnevad.

24. Vello Orumets - Miniseelik
23. Apelsin - Tuukri laul
22. Ines - Kus kulgeb kuu
21. Kärt Johanson & Tõnis Mägi - Deja vu
20. Tõnu Tepandi - Kiri kodukandist (Tänud, Mailit!)
19. Justament - Tõuse üles ja läheme ära
18. Riho Sibul - Tähesära (siin küll Liisi Koiksoni variandis)
17. Anne Veski - Jätke võtmed väljapoole (automaatselt hakkavad õlad tõmblema:)
16. Apelsin - Aeg ei peatu
15. Jaak Joala - Tooli kõrval tool
14. Siiri Sisask - Ma ei maga ma ei söö (ei saa kuidagi lisamata jätta ka Evelin Pange suurepärast versiooni, alates 9.minutist umbes)
13. Ele ja Kaja Kõlar - Soovidemaa see on muusika
12. Karavan - Pärlipüüdja
11. Siiri Sisask - Tagareas
10. erinevad esitajad - Tihemetsa Tiina
9. Ines - Kuulatan su ootamist
8. Maarja-Liis Ilus ja Ivo Linna - Kaelakee hääl
7. Ivo Linna - Julge laul
6. Leila Miller ja Valdo Randpere - Püha järv
5. Real - Elektrirongiga Tallinnast Pääskülla
4. Silvi Vrait - Nagu merelaine
3. Folkmill - Käib salapidi öö
2. Kollane Allveelaev G - Rendime saarele sauna (Kes suudab seda laulu kaasalaulmata ja/või -jõnksutamata kuulata?)
1. Justament - Vangile ei meeldi trellid (See on nii tore laul, et toredamat peaaegu ei saagi olemas olla.)

...sest kui ma poleks eestlane, ei teaks ma neist lauludest suure tõenäosusega midagi

Kommentaarid

Postita kommentaar

Popid

Ingrid Noll "Apteeker"

Mirabilia sari, kus see raamat ilmus, on minu jaoks alati olnud niuke müstiline. Olen kuulnud minust vanemaid inimesi sellest rääkides mõnevõrra õhkamas, et see on nende nooruspõlve lemmiksari. Vist seetõttu, et oli nõukaajal ainumas sari, mis moodsama väljamaa krimi-, põnevus- ja ulmekirjandust avaldas. Need jällegi on žanrid, mida mina tavapäraselt palju ei loe. Aga nüüd nägin ükspäev internetist väikest arvamusavaldust selle raamatu kohta, mis oli kuidagi võluv. Ja ütles vist nõnda, et see raamat pole krimi otseses mõttes. Mõtlesin siis, et loeks kah Mirabiliat. Polnud tõesti otseses mõttes krimi. Mina ei tea, mis žanrist see oli. Lihtsalt ilukirjandus? Või veel parem, röövlimuinasjutt , nagu jutustaja ise oma lugu vahepeal nimetas. Raamatus jutustab peategelane Hella Moormann oma lugu palatikaaslasele. Sest ta on parajasti haiglas nimelt, Heidelbergis (see pole oluline, aga mulle lihtsalt Heidelberg meeldib). Ja pole nii, et Hella on vana naine, kes räägib oma nooruspõlvest, vaid p...

Clodagh Murphy "A merry Irish Christmas"

Kuivõrd olin septembris juba seitse raamatut pooleli jätnud, mõtlesin, et nüüd tuleb valida midagi sellist, mis ülikergelt edasi läheb ja kindlasti keerulise sisuga ei ole. Need tingimused see raamat täitis. Ühtlasi oli sisu täiesti ettearvatav - mingil hetkel tekkis kerge hasart ses osas, et kas midagi üllatavat üldse kunagi tuleb. Ega ei tulnud. Ja ma ei ütle, et oleks kindlalt tulema pidanud. Midagi ei vaeva. Enda arust nagu lugesin sisukirjeldust, aga millegipärast sain sealt valesti aru, millega tegu on. Mulle tundus, et on sihuke raamat, kus niuke suurem perekond jõulude ajal oma majas hängib ja siis nende juurde satub ka üks perekonnatuttav (või keegi suvalisem). Ei olnud nii. Oli hoopis nii, et New Yorgis elav peretütar tahtis Iirimaal elavat perekonda üllatada ja sõitis Iirimaale samal ajal kui kogu perekond peretütre üllatamiseks New Yorki läks. Mistõttu peretütar hängis Iirimaal oma pere majas koos meesterahvaga, kes oli koduvahetuse projekti käigus selle perega kodud vaheta...

Kuningad ja printsessid #3: Holland

Hollandi kuninganna Beatrix on 73-aastane ja valitsenud 31 aastat. Kuningannaks sai ta (mõneti tavapäratult) peale seda, kui tema ema troonist loobus. Enne seda jõudis Beatrix ülikoolis mitmesuguseid asju, aga peamiselt juurat õppida. Kuninganna abikaasa oli prints Claus, Hitlerjugendis ja Wehrmachtis teeninud sakslane, keda hollandlased seetõttu algul natsismiga seostasid ning oma pahameelt ka väljendamata ei jätnud. Üks inimeste toonaseid hüüdlauseid oli näiteks II maailmasõjale viitav "Mijn fiets terug" - (anna) mu jalgratas tagasi . Ajapikku võeti prints siiski omaks. Siin Beatrix oma pulmapäeval 1966. aastal: Beatrixil ja Clausil on kolm poega: kroonprints Willem-Alexander, prints Friso ja prints Constantijn. Esimene, ka Oranje printsiks kutsutav härra on Leideni ülikoolis ajalugu õppinud, lisaks muidugi ka printsi puhul tavapärase sõjavärgiga tegelenud. Spordimees on ka, vahepeal jookseb maratoni näiteks, ja Hollandi jalkameeskonnale käib suurte võistluste ajal...

Kate Westbury "The Oxford guide to scandal and lies"

Aasta on 1951. Peategelased Ginevra Bishop ja Sidney Braithwaite on Oxfordis üliõpilased. Ühel päeval sureb Ginevrale tuttav raamatukoguhoidja. Seepeale ilmub välja üks briti salateenistuse mees, kes arvab, et Ginevra ja II maailmasõja ajal spioonitööd teinud Sidney võiksid tema surma uurida, sest see raamatukoguhoidja polnud tegelikult lihtsalt raamatukoguhoidja.  Hakkasin raamatut peamiselt tegevuskoha pärast lugema, tundus tol hetkel tõmbav. Ehk kuulus ülikool seostus sügisega või midagi. Avastseen oligi kohe Bodleiani raamatukogus, aga üldiselt sellest, kuidas Gin ja Sidney õppimisega tegelesid, palju ei räägitud. See-eest tuli (eriti alguses) ette mitmeid sõnu, mille tähendust pidi otsima minema. Tihti oli tegemist mingi briti ülikooliterminoloogiaga. Näiteks polnud mul põhjust varem teada, et sõna don tähistab üldiselt akadeemilise personali liiget. Ja akadeemilise personali liikmeid oli tegelaste hulgas mitmeid, üliõpilasi ka. Kedagi teist nagu eriti polnudki. Üldiselt oli n...