Otse põhisisu juurde

24 põhjust, miks eestlane olla on hää

Vabariigi aastapäev on minu lemmikpüha. Ühest küljest sellepärast, et see ei tiri endaga mingit taaka kaasas (kedagi ei huvita, kas ma vaatan paraadi või mitte), teisalt sellepärast, et see on lihtsalt põnev päev (ei saa mainimata jätta, et ka vaba päev). Mind küll väga huvitab, milline aastapäevakontsert sel aastal on. Näiteks.
Seoses sellega otsisin üles hunniku vahvaid eesti laule. Ei võtnud mingeid selliseid, mida nagunii pidevalt kuulan või mida kaustade kaupa olemas on, vaid pigem mingid lood, mis üksikult kusagil tilpnevad.

24. Vello Orumets - Miniseelik
23. Apelsin - Tuukri laul
22. Ines - Kus kulgeb kuu
21. Kärt Johanson & Tõnis Mägi - Deja vu
20. Tõnu Tepandi - Kiri kodukandist (Tänud, Mailit!)
19. Justament - Tõuse üles ja läheme ära
18. Riho Sibul - Tähesära (siin küll Liisi Koiksoni variandis)
17. Anne Veski - Jätke võtmed väljapoole (automaatselt hakkavad õlad tõmblema:)
16. Apelsin - Aeg ei peatu
15. Jaak Joala - Tooli kõrval tool
14. Siiri Sisask - Ma ei maga ma ei söö (ei saa kuidagi lisamata jätta ka Evelin Pange suurepärast versiooni, alates 9.minutist umbes)
13. Ele ja Kaja Kõlar - Soovidemaa see on muusika
12. Karavan - Pärlipüüdja
11. Siiri Sisask - Tagareas
10. erinevad esitajad - Tihemetsa Tiina
9. Ines - Kuulatan su ootamist
8. Maarja-Liis Ilus ja Ivo Linna - Kaelakee hääl
7. Ivo Linna - Julge laul
6. Leila Miller ja Valdo Randpere - Püha järv
5. Real - Elektrirongiga Tallinnast Pääskülla
4. Silvi Vrait - Nagu merelaine
3. Folkmill - Käib salapidi öö
2. Kollane Allveelaev G - Rendime saarele sauna (Kes suudab seda laulu kaasalaulmata ja/või -jõnksutamata kuulata?)
1. Justament - Vangile ei meeldi trellid (See on nii tore laul, et toredamat peaaegu ei saagi olemas olla.)

...sest kui ma poleks eestlane, ei teaks ma neist lauludest suure tõenäosusega midagi

Kommentaarid

Postita kommentaar

Popid

Nikola Huppertz "Elamiseks liiga pikk"

Hiljuti lugesin sama autori raamatut "Kaunis nagu kaheksa" . Leidsin, et eesti keeles on Huppertzilt veel üks raamat ilmunud. "Elamiseks liiga pikk" tundus jällegi intrigeeriv pealkiri.  Peategelane Magali Weill on nimelt 13-aastane Hannoveri tüdruk, kes on 182 sentimeetrit pikk. See on tema jaoks problemaatiline peamiselt seepärast, et nii pikana pole ta enda arvates suudeldav. Juba praegu pole. Ja kui veel mõtlema hakata, et tema oodatav pikkus täiskasvanuna on ilmselt üle 190 sentimeetri... Tulevik tundub tume. Magali elab kortermajas koos arstist isa (kes Magali meelest keha küll eriti ei mõista), vähe närvilise ema ja mässulise vanema õega. Üks nende naabritest on 98-aastane härra Krekeler. Magali teab, et härra Krekeler hakkab varsti surema. Kust ta teab? No vaadake kui vana ta on!  Päris palju tegevust raamatus käibki härra Krekeleri suremise ümber. Kõlab masendavalt, aga pole masendav. Ongi tegelikult niuke mittemasendav raamat elamisest ja suremisest. Ütlem...

Leida Tigane "Sõber meriröövel"

Kes tahab lõbusat raamatut? Lugege "Sõber meriröövlit"! 1939. aasta Päevalehe romaanivõistluse II auhinna võitja on ilmunud Suvitusromaani sarjas ja ongi täitsa tõsine suvitusromaan.  Üliõpilasneiu Mariina saab suveks küllakutse sõbranna Riinalt. Kutsutakse maale, tallu. Mariina, linnalaps, on algul kahtleval seisukohal, aga otsustab siiski minna. Edasine on eksituste komöödia, kus Mariina tõelist maaelu näha ja tunda saab. Lugu oli ülimalt filmilik. Kogu aeg jooksis pilt silme ees. Juba põhiidee linnavurlest maal on ju naljakas ja eesti filmikunstis sugugi mitte võõras. Oli muidugi kohti, kus läks natuke liiga totakaks minu maitsele, aga need kohad ei domineerinud. Palju itsitamisväärset pakkus autori mahlakas sõnakasutus. Ka tegelaste nimed olid huvitavad:  Riina ja Mariina, professorid Põldpüü ja Kuusepuu.  Muidugi oli Mariina tegelaskuju üle vindi keeratud. Ta oli ikka täitsa teadmatuses kõigest, mis linnast väljapoole jäi, aga siin nii oligi tarvis, et nalja saada. J...

Gert Helbemäe "Ohvrilaev"

"Ohvrilaevaga" on suhted pikaajalised. Esmakordselt lugesin seda kusagil 12. klassis kohustusliku kirjandusena, siis 2012. aastal. Sedakorda ajas lugemissoovi peale raadiosaade "Loetud ja kirjutatud" , kus Helbemäest ja "Ohvrilaevast" räägiti.  Ülelugemine pole raske, kuivõrd raamat on õhuke - 1992. aasta väljaandes ainult 165 lehekülge. Olin seekord huvitav ja lugesin 1960. aastal Lundis ilmunud esmaväljaannet. See oli mõnusas väikses formaadis.  Raamatu tegevus toimub Tallinnas, ilmselt 1930ndatel. Ajaloo- ja filosoofiaõpetaja Martin Justus jääb suveks pealinna, kui tema naine ja tütar Narva-Jõesuusse puhkama sõidavad. Justus tahab nimelt oma Sokratese-teemalise raamatu kallal töötada. Siis kohtab ta tänaval naabruskonnas elavat 22-aastast juudi tüdrukut Isebeli (keda varasemast teab, aga ei tunne) ja leiab tollega vestluses ühise keele. Nende vahel areneb kirglik romaan. (Ei saa salata, olen oodanud, et saaks siin kusagil kasutada sõnapaari kirglik roma...

Mari Kujanpää "Koleda tüdruku päevaraamat"

Pealkiri ütleb kõik. Peategelane Malva, 14-aastane tüdruk, on veendunud, et ta on kole. Koolis klassivennad toidavad ka seda arvamust oma sihilike lausetega ja sõpru Malval pole. Peamiselt juhtub kaks asja, mis Malva mõttemaailma muutma hakkavad: ta leiab sõbra Runo, kellega neid seob kunstihuvi, ja satub kooliõe (meditsiiniõe) juurde, kes proovib Malva vaatenurka kõigutada. Lihtne raamat, kõik on selgelt välja toodud. Selge soov on sihtrühmale mingeid juhiseid anda - mille muu pärast säärast raamatut üldse kirjutada, onju. Muidugi võivad lahendused ja muutuste toimumine päriseluga võrreldes lihtsustatud tunduda, aga jällegi - kui siin asjad paremuse poole ei muutuks, poleks eriti mõtet niukest raamatut kirjutada. Roosa(de prillidega) raamat ei ole, niuke neutraalne pigem. Malval olid mitmed hakkamasaamise mehhanismid raamatu alguses juba olemas tegelikult. Talle meeldis metsas käia näiteks (teadagi, õu ja loodus - vaimse tervise võluvitsad).  Metsas olles ei tunne ma end kunagi ko...