Otse põhisisu juurde

24 põhjust, miks eestlane olla on hää

Vabariigi aastapäev on minu lemmikpüha. Ühest küljest sellepärast, et see ei tiri endaga mingit taaka kaasas (kedagi ei huvita, kas ma vaatan paraadi või mitte), teisalt sellepärast, et see on lihtsalt põnev päev (ei saa mainimata jätta, et ka vaba päev). Mind küll väga huvitab, milline aastapäevakontsert sel aastal on. Näiteks.
Seoses sellega otsisin üles hunniku vahvaid eesti laule. Ei võtnud mingeid selliseid, mida nagunii pidevalt kuulan või mida kaustade kaupa olemas on, vaid pigem mingid lood, mis üksikult kusagil tilpnevad.

24. Vello Orumets - Miniseelik
23. Apelsin - Tuukri laul
22. Ines - Kus kulgeb kuu
21. Kärt Johanson & Tõnis Mägi - Deja vu
20. Tõnu Tepandi - Kiri kodukandist (Tänud, Mailit!)
19. Justament - Tõuse üles ja läheme ära
18. Riho Sibul - Tähesära (siin küll Liisi Koiksoni variandis)
17. Anne Veski - Jätke võtmed väljapoole (automaatselt hakkavad õlad tõmblema:)
16. Apelsin - Aeg ei peatu
15. Jaak Joala - Tooli kõrval tool
14. Siiri Sisask - Ma ei maga ma ei söö (ei saa kuidagi lisamata jätta ka Evelin Pange suurepärast versiooni, alates 9.minutist umbes)
13. Ele ja Kaja Kõlar - Soovidemaa see on muusika
12. Karavan - Pärlipüüdja
11. Siiri Sisask - Tagareas
10. erinevad esitajad - Tihemetsa Tiina
9. Ines - Kuulatan su ootamist
8. Maarja-Liis Ilus ja Ivo Linna - Kaelakee hääl
7. Ivo Linna - Julge laul
6. Leila Miller ja Valdo Randpere - Püha järv
5. Real - Elektrirongiga Tallinnast Pääskülla
4. Silvi Vrait - Nagu merelaine
3. Folkmill - Käib salapidi öö
2. Kollane Allveelaev G - Rendime saarele sauna (Kes suudab seda laulu kaasalaulmata ja/või -jõnksutamata kuulata?)
1. Justament - Vangile ei meeldi trellid (See on nii tore laul, et toredamat peaaegu ei saagi olemas olla.)

...sest kui ma poleks eestlane, ei teaks ma neist lauludest suure tõenäosusega midagi

Kommentaarid

Postita kommentaar

Popid

Nikola Huppertz "Elamiseks liiga pikk"

Hiljuti lugesin sama autori raamatut "Kaunis nagu kaheksa" . Leidsin, et eesti keeles on Huppertzilt veel üks raamat ilmunud. "Elamiseks liiga pikk" tundus jällegi intrigeeriv pealkiri.  Peategelane Magali Weill on nimelt 13-aastane Hannoveri tüdruk, kes on 182 sentimeetrit pikk. See on tema jaoks problemaatiline peamiselt seepärast, et nii pikana pole ta enda arvates suudeldav. Juba praegu pole. Ja kui veel mõtlema hakata, et tema oodatav pikkus täiskasvanuna on ilmselt üle 190 sentimeetri... Tulevik tundub tume. Magali elab kortermajas koos arstist isa (kes Magali meelest keha küll eriti ei mõista), vähe närvilise ema ja mässulise vanema õega. Üks nende naabritest on 98-aastane härra Krekeler. Magali teab, et härra Krekeler hakkab varsti surema. Kust ta teab? No vaadake kui vana ta on!  Päris palju tegevust raamatus käibki härra Krekeleri suremise ümber. Kõlab masendavalt, aga pole masendav. Ongi tegelikult niuke mittemasendav raamat elamisest ja suremisest. Ütlem...

Pernille Hughes "A Copenhagen snowmance"

Poolteist aastat tagasi järsku Londonisse kolinud taanlanna Anna on olude sunnil ühes detsembrikuus Kopenhaagenis tagasi. Tema plaan kohe jälle Londonisse naasta läheb vett vedama, kui kõik lennud lumetormi tõttu tühistatakse. (Kirjelduste järgi tundub Lääne-Euroopa aegade suurimaid lumetorme.) Kuna kõik hotellid on täis (inimesi, kelle lennud tühistati), läheb Anna omaenda korteri ukse taha, kus tal igapäevaselt üürnik sees elab. Üürnik muidugi ei ole mingi suvaline inimene vaid veetlev šotlane Jamie. Polnud seni mõelnud sellisele nähtusele nagu reklaam raamatus. Nagu seriaalides võib olla, et peategelane reisib "juhuslikult" Eestisse. "Juhuslikult" tähendab, et Visit Estonia näiteks maksis sarja tegijatele reisi seriaali sissekirjutamise kinni.  Ei oma infot, kas selle raamatu sünnil võis Taani riigi turismitalitusega pistmist olla, igal juhul selline mulje jäi. Algusest peale tuli teema, kuidas taanlased on sellised ja neil on kombeks see, edasi liiguti selle juu...

A. H. Tammsaare "Kõrboja peremees"

Varasuvel (vist) tuli telekast "Kõrboja peremees". Jäin mingi kolmveerandi silmaga seda vaatama ja hakkas tunduma, et praegu võiks see raamat märksa rohkem meeldida kui kooli ajal kohustusliku kirjandusena lugedes.  Võtsin ta siis ette. Väga suurt pingutust ei nõudnud, õhuke ja päris palju dialoogi sisaldav lugu, Tammsaare esikromaan muide. Kusagilt vikist lugesin, et Katku Villu ja Kõrboja Anna loos võib täheldada autobiograafilisi sugemeid. Katku Villu kujutavat Tammsaare kehva tervist ja enesenägemist. Tegi asja kohe huvitavamaks.  Lugu on kaunis ja kurb, mängib mõistus-tunded vastandite skaalal. Kes mida järgib. Kas peaks mingid tunded ära unustama, kui olukorda ratsionaalselt vaadates viiks nende järgmine valesse kohta, või lähtuma sellest, et oma tunnetega ei pea sa mitte vaidlema? Karakteriloome (oh mis sõna) meeldis. Oli selliseid tegelasi, kes olid tuttavad eesti talupojaromaani tegelased ja selliseid (nagu Villu ja Anna), kes raskemini mõistetavad, aga hoolimata se...

Laura Dockrill "I love you, I love you, I love you"

Üsna julge temp raamatule sihuke pealkiri panna. Läheb "Maailma ajaloo" ja "Armastuse" kategooriasse. LIIGA... midagi. Liiga suur, liiga üldine, liiga lihtne? Aga nagu  Loone Otsa "Armastuse" puhul tuleb siingi tõdeda, et see pealkiri sobis tegelikult. Peategelase pea oli seda täis ja just niimoodi kolm korda hüüdes ja läbivalt, mitte lihtsalt ühekordse tõdemusena. Niisiis oli Londonis üks Ella, kes teismelisena sajandivahetuse paiku kohtus noormees Lowe'iga. Sai kohe aru, et asi nende vahel on täitsa eriline ja saidki nad headeks sõpradeks, aga jäidki kogu aeg ainult sõpradeks, kuigi Ella peas vasardas muudkui see IloveyouIloveyouIloveyou. Ja selline seis kestis aastaid. Ella muudkui mõtles ja lootis. Kuna peategelane oli minu eakaaslane, tuli selle aja kirjeldus mõnevõrra tuttav ette. Samas mõnevõrra ei tulnud ka, sest erinevalt minust oli tema Londonis. Aga tundub, et nostalgiafaktorile mängimine on raamatule lugejaid toonud küll - mitmed kommentee...