Otse põhisisu juurde

Vagunisaatja: viies vagun: laul ja 2011

***

Kuhu ma olen jõudnud 2011.aasta alguseks?
Olav Ehala “Ilus ilm”

1. jaanuaril võis tõepoolest päike paista. Või siis mu mälu petab mind.

***

2011.aasta põhiülesanne:
Dr. Hook “Cover of the Rolling Stone”

Hea et siis karjäärivalikud lõpuks selged on :D Hmm, tegelikult siin on mitmeid võimalusi…”We’ve got a lot of little teenage blue-eyed groupies who do anything we say, we’ve got a genuine Indian guru, he’s teaching us a better way.” Could go either way :P

***

Eneseteostus ja minu "mina" 2011.aastal:
Lavaka XX lend “Nukkude laul”

Vihjab ka artistielule või...arumaisaa.

***

Rahaasjad 2011.aastal:
The Verve “The Drugs don’t work”

Ahah.

***

Sugulased ja naabrid 2011.aastal:
Joni Mitchell “All I want”

“I am on a lonely road and I am travelling, travelling, travelling.” Enough said. Oo, mingist sweet romance’ist räägib siin…kusagilt hüppab mingi kobe naabrimees välja?

***

Kodu 2011.aastal:
Alanis Morissette “Crazy”

“But we’re never gonna survive unless we get a little crazy.” Nagunii juba igapäevane idee.

***

Armastus aastal 2011:
Ruja “Õunalaul”

Fakt, et kõigist neist sadadest armastuslauludest, mille vahel muusikakogus valida oleks, ei tulnud praegu mitte ükski, on muidugi kõnekas.

***

Tervis 2011.aastal:
Claire’s Birthday “Handsome and tall”

Kus see laul eelmise teema juures oli? :D A noh, kui handsome ollakse, küllap siis on selle teemaga ka korras.

***

Partnerlus 2011.aastal:
Vennaskond “Igavest elu lõppevas öös”

Pole halvim partnerlus.

***

Võõrad rahad ja laenud, müstika ja seks 2011.aastal:
Alicia Keys “You don’t know my name”

Rusikas silmaaugus?

***

Reisid aastal 2011:
Sondre Lerche and The Faces Down Quartet “Lulu-vise”

Daamid ja mehed, ma lähen Hawaiile! Honolulust ja Waikikist lauldakse siin.

***

Karjäär, firma areng ja uued kohustused 2011.aastal:
Rosi Golan “C’est l’amour”

Njah, võib- olla oleks eelmises punktis seda pigem eelistanud…oh well. Aga kuivõrd siin Pariisist räägitakse, siis kas see on ka nagu kõik need horoskoobid, mis ütlevad, et ma väljamaale kolin?

***

Sõbrad ja sotsiaalsed suhted 2011.aastal:
Ruja “Eile nägin ma Eestimaad”

Kõik on mööda Eestimaad laiali? Nii võib juhtuda.

***

Saladused, protsessid alateadvuses, mida ise ei tunneta:
Kriminaalne Elevant “Renfieldi seiklused”

Väga saladusliku kõlaga pala tõepoolest. Ja kuivõrd sõnu pole, siis on raske aru ka saada. Laulu teine pool läheb küll kangesti lõbusaks. Hmm.

***

Kuhu olen jõudnud 2011.aasta lõpuks?
Vaiko Eplik “Kevadeootus”

Iga-aastane sulatõsi.


Kommentaarid

Postita kommentaar

Popid

Nikola Huppertz "Elamiseks liiga pikk"

Hiljuti lugesin sama autori raamatut "Kaunis nagu kaheksa" . Leidsin, et eesti keeles on Huppertzilt veel üks raamat ilmunud. "Elamiseks liiga pikk" tundus jällegi intrigeeriv pealkiri.  Peategelane Magali Weill on nimelt 13-aastane Hannoveri tüdruk, kes on 182 sentimeetrit pikk. See on tema jaoks problemaatiline peamiselt seepärast, et nii pikana pole ta enda arvates suudeldav. Juba praegu pole. Ja kui veel mõtlema hakata, et tema oodatav pikkus täiskasvanuna on ilmselt üle 190 sentimeetri... Tulevik tundub tume. Magali elab kortermajas koos arstist isa (kes Magali meelest keha küll eriti ei mõista), vähe närvilise ema ja mässulise vanema õega. Üks nende naabritest on 98-aastane härra Krekeler. Magali teab, et härra Krekeler hakkab varsti surema. Kust ta teab? No vaadake kui vana ta on!  Päris palju tegevust raamatus käibki härra Krekeleri suremise ümber. Kõlab masendavalt, aga pole masendav. Ongi tegelikult niuke mittemasendav raamat elamisest ja suremisest. Ütlem...

Leida Tigane "Sõber meriröövel"

Kes tahab lõbusat raamatut? Lugege "Sõber meriröövlit"! 1939. aasta Päevalehe romaanivõistluse II auhinna võitja on ilmunud Suvitusromaani sarjas ja ongi täitsa tõsine suvitusromaan.  Üliõpilasneiu Mariina saab suveks küllakutse sõbranna Riinalt. Kutsutakse maale, tallu. Mariina, linnalaps, on algul kahtleval seisukohal, aga otsustab siiski minna. Edasine on eksituste komöödia, kus Mariina tõelist maaelu näha ja tunda saab. Lugu oli ülimalt filmilik. Kogu aeg jooksis pilt silme ees. Juba põhiidee linnavurlest maal on ju naljakas ja eesti filmikunstis sugugi mitte võõras. Oli muidugi kohti, kus läks natuke liiga totakaks minu maitsele, aga need kohad ei domineerinud. Palju itsitamisväärset pakkus autori mahlakas sõnakasutus. Ka tegelaste nimed olid huvitavad:  Riina ja Mariina, professorid Põldpüü ja Kuusepuu.  Muidugi oli Mariina tegelaskuju üle vindi keeratud. Ta oli ikka täitsa teadmatuses kõigest, mis linnast väljapoole jäi, aga siin nii oligi tarvis, et nalja saada. J...

Mariana Leky "Mida siit näha võib"

Kui mingi hulga raamatuid oled juba elus lugenud, siis ei tule enam nii tihti ette, et mingi raamat täiesti erakordsena mõjub, aga "Mida siit näha võib" on küll enneolematu. Satud nagu muinasjuttu ega oska päris täpselt osutada, mis selle loo nii eriliseks teeb. Lihtsalt on nii võluv ja vaimuterav, humoorikas, kurb, soe ja fantaasiarikas (ilma üleloomulike olenditeta).  Jälle mõtlen, kuidas inimesed selliste asjade kirjutamise peale tulevad ja kuidas need sel moel valmis kirjutavad. See on kahtlemata sedasorti raamat, mille tahaks olla ise kirjutanud.  "Tahaks olla ise kirjutanud" on huvitav kategooria. Enamike raamatute puhul ei mõtle seda. Raamatute puhul, mida tuleb pähe oma lemmikuteks nimetada, enamasti mitte. Klassikute puhul kindlasti mitte. Aga on mingid üksikud, mille stiilis (ilmselt ikka stiilis, mitte sisus) midagi minu ajuga nii kokkukõlksuvalt sädeleb, et tuleb see Kui mina kirjutaksin raamatu, siis see võiks olla umbes selline pähe. "Palermovej ü...

Berit Kaschan "Aprill"

Peab ütlema, et kohaliku raamatuaasta tähistamine oli aasta alguses nagu entusiastlikum. Kui ennast tähistajana silmas pean, see tähendab. Viimane eesti autori raamat enne seda oli "Naksitrallid" aprillis. Lihtsalt kui kusagilt kuulen, et see või too hinnatud eesti kirjanik oma raamatuga, ja siis vaatan, mis raamatu sisu on, selgub, et taaskord mingi äng ja piinad. No ei taha. See luulekogu kargas ette sotsiaalmeedias, kus keegi oli ühest luuletusest pildi pannud. "Tegelikult aprill" oli see luuletus. Ega luuletuste puhul ju suurt muud polegi - kas tekib lugedes  tunne või mitte. Luulekogude puhul võib siis vaadata kui suure osa luuletuste puhul tunne tekib. Kõigiga mitte kunagi. (Samas üks on ka juba number.) Siin oli neid küll, mis kõnetasid. Mitmeid ikka. Luuletaja luuletab peamiselt endast (ehk inimesest), inimestest oma elus. Üldinimlikud teemad (mida tähendab solidaarsus näiteks) on, otseselt ühiskonnakriitilisi pole. See mulle sobis täitsa hästi. Tundub, et ...