Teemat ei ole. Või on. Ega vahet ei tee tegelikult. Lihtsalt lugesin praegu ja mingi päev varem ka ühte hästi vahvat blogi. Peale selle, et neid on põnev lugeda, on säärastel kirjutistel alati ka kirjutamissoovi tekitav efekt. Siin ma nüüd siis olen. Tahaks ka midagi hästi paeluvat kirjutada, aga võta näpust. Nagu 12.klassis, kui "Keisri hullu" lugesin. Seal see tüüp pidas päevikut ja minus tekkis ka vastupandamatu soov seda teha. Pole vist vaja lisada, et minu versioon päevikust oli märksa igavam ja kujunes lihtsalt kuivaks sündmuste edasiandmiseks. Muudes tähelepanekutes: Täna on üks neid päevi, kus ma öösi midagi unes nägin, ja mul on tunne, et see polnud meeldiv, aga millega tegu võis olla...Päris sellist tüüpi, mul vist polnudki seal eelnevas unenäojutus. Unenägu, mille nägemisest oled teadlik, aga otsesest sisust mitte. Nagu piimahammas, mis suus loksub, aga ära veel ei tule ja rahule teda ka jätta ei saa. Ja veel. Praegu avastasin, või pigem teadvustasin, et siin saab ...