Truffe kirjanurk

Juba ammu mõtlesin seda, aga siia on läinud meelest kirjutada, et minu meelest sügisball on nii ilus sõna. Film on ka ilus ja raamatu kohta ei oska kommenteerida, aga sõna on kõige ilusam. Nii tabav lihtsalt. Niih, see, mida tegelikult öelda tahtsin, sai öeldud, aga kuna ma tööl olen ja igav on ja sellist tunnet, et oma referaadikirjandust lugema hakkaksin, ei ole, siis saagu siia üks postitus. Hommikul oli kool. Nagu mõnikord juhtub, juhtus minuga just täna see, et ülesärkamise hetkel kuulsin dušikardina häält ja siis solisema hakkavat vett. Nooh, pole viga, hea et selles korteris vähemalt WC dušiga samas ruumis pole. Ja seoses selle vannituppa kohe mittesaamisega tõestasin endale järjekordselt, et äratus oli pandud liiga vara, sest jõudsin oodata ja pärast oma asjad seal veel ära ka teha ja kooli jõudsin ka vabalt 5-8 mintsa liiga vara. Kena, järgmisel esmaspäeval proovime, kuidas 7.24 sobib. Aga teemaks pidi tegelikult hoopis see olema, et hommikul, kui ma toast välja läksin, oli pä...

Minul on nii, et kui ma olen mingis kohas esimest korda(võib ka teist korda, aga kindlasti mitte kümnendat) ja üldiselt on tegemist kohaga, kuhu ma ei usu end eriti tihti sattuvat, siis mõtlen, et huvitav kas ma siia veel kunagi satun või on see viimane kord. Ja mõnikord see ongi viimane kord, kuigi üldse mitte sel põhjusel, mida küsimuse esitamise hetkel tõenäoliseks sai peetud. Praegu mõtlengi, et ühte ilusat pruuni plaadikest ma ilmselt enam kunagi ei näe. Ilus plaadike on, ja õnneks praegu veel väga hästi meeles.

Kui vaikus lahti teha, viirastub virveid, mis vabanedes tükelduvad ja vaibale langevad nagu peastkistud juuksekarvad Proovi neid üles korjata

Lõvi horoskoop Postimehes 22. septembril 2008: Kui oled oma pärli kaotanud, siis tasuks see kas üles otsida või uue pärli järele haarata. Milline peab sinu pärl olema? Ise lisaks kõigepealt küsimuse, mis/kes on minu pärl? Kas ma ise olen enda pärl? Tähendab, mina kui tervik. See poleks antud juhul vist päris loogiline, välistagem. Pärl on minu meelest üldse selline asi, mis leitakse. Seest-või väljastpoolt ennast? See tähendab kas sisemise abiga väljast või välise abiga seest? Kui pärl on väljaspool mind, kas ta siis, kui ma olen ta leidnud, saab minu osaks või jääb ikkagi mingiks natuke kaugeks imetlusobjektiks. Võib ka lähedaseks imetlusobjektiks tegelikult. Jah, see vist ongi. Ja kui mul on pärl, siis kas ma panen ta ehtekarpi ära ja imetlen üksi või näitan teda teistele ka? Uhkustades või tagasihoidlikult? Kas minu pärl on minu uhkus või on ta selleks, et mind esile tõsta? Aga kui pärl on välise abiga seestpoolt saadud, siis on ta paratamatult minu osa. Väline abi saab olla kas pä...

Kui kõik hetkel tualetis olevad tühjad WC-paberi rullid üksteise otsa laduda, saaks 4 meetri ja 8 cm kõrguse torni. Huvitav mitu rulli võtaks, et kogu vaba põrandapind ära katta. Eile nägin sellist tuba, kus kogu seinapind oli munarestidega ära kaetud. Väga khuul nägi välja.

Minu elus on suur probleem. Värvid lihtsalt ei sobi . Noh, vaata, kui Msni minna, siis see leht, kus on kõik kontaktid onju, seal saab ju ise valida, et mis värvi tahad, et see leht oleks. Proovisin mitut ilusat värvi, aga mitte ükski ei sobi nende nupukeste värviga, mis iga kontakti ees on. Mingi sarnane roheline ilmselt sobiks, aga see ei ole kuigi ilus roheline. Siis ma mõtlesingi, et võiks nii ka olla, et saaks nupukeste värvi muuta. Aga praegu ei ole ja karjub lausa silmas iga kord, kui vaatan, sest ma ikkagi panin endale ilusa taustavärvi, mis selle nupurohelisega ei sobi. Ja siis. Iga kontakti aknasse saab ju ka panna erineva värvi taustaks. Nooh, panin siis omaarust selliseid, mis iga inimest võiks iseloomustada ja õige pea ilmus uus häda: üliharva juhtub, et kokku sobivad nii taustavärv, minu profiilipilt kui ka kontakti profiilipilt. Siis nagu peakski nii panema, et taustavärvi panen selle järgi, milline pilt kontaktil parajasti on ja siis tausta järgi valin ka endale profiil...

Tahaks tantsida. Ma tean täpselt, millise tänavalaterna juures. Enne tuli üks laul ka, mille ajal mul see mõte üldse tuli. Laulu unustasin ära, tantsu ei unustanud. Kleiti tahaks ka. Hästi ilusat sellist, mitte niisama kleiti. Kunagi kevadel juba mõtlesin, et tahaks, aga siis tundus, et kuhu ma lähen selle hästi ilusa kleidiga. Lõpetamiseks oleks ju nagu pooleldi olnud põhjust osta, aga siis ma mõtlesin, et see pole ikka päris see sündmus, mis kleidi teema oleks ja kuhu ma selle kleidiga siis pärast läheks. Ja nüüd ma mõtlen jälle ja ikka veel, et tahaks kleiti. Olles selle lõigu ära kirjutanud, kargas pähe mõte, et siin võiks allegooriat näha, kui tahaks. Antud juhul pole vajadust, aga lihtsalt "tahan kleiti" kõlas nii, et võiks. Kui ma ennist siia tuppa astusin, siis oli täpselt selline kuu nagu siin alguses. Alati, kui ma sellist kuud näen, tuleb see laul meelde. See on üks lemmiklaule Roxette'ilt mul ka muidugist. Aga jah, kuu on. Praegu passib seal kuuse taga, ma n...

Oled kunagi mõelnud, mis tunne on kanda pea peal vaasi, kui sa ei ole see rätikuga naine, kes on seda eluaeg teinud? Nagu kogu aeg kohe-kohe kukuks. Aga ei kuku. Ja siis mõtledki, mis sind hoiab.

Varvaste rõõm Septembri lõpus istuvad vanemad naised läve ette või aidatrepile päikeselaigu sisse. Päike paistab madalalt ja kahvatult. Nagu soojendab, aga ei soojenda ka, on kuidagi leige. Justkui ärajahtunud armastus või läbikäidud elu. Aga ikkagi on see aeg kena. Viimane võimalus enne sügise tulekut oma jalad lahti võtta ja varbaid päevitada. Juhani Püttsepp. 49 aastaaega. Septembrimängud #1