...

Üks lause ja nii palju pettumust. Isegi kui see on natuke see, mida sa vahepeal salaja mõnelt inimeselt ootad. Ootamatut oodates ei oota ju reeglina halba ootamatust. Ah, ma ei saa ise ka aru, mida ma räägin. Tühi sein vist on tähendusrikas.Aa, kuule, see ka et ma olen emo. Teadsid juba jah? Noh, ma siis tulin nüüd ise ka ametlikult kapist välja. Valus maailm my a...

Veel unustamisest ja unistamisest

Kuidas on nii, et mingid asjad, st siis olukorrad, inimesed jms, mille ja kellega kokkupuude on toimunud ehk paar aastat või ehk aasta või vähem tagasi, mängivad minu igapäevases mõtlemises nii väikest rolli? Ei taha. Muidugi võiks mingite konkreetsete olukordade mõttes pidevalt taas läbi elamine kaasa tuua emotsionaalset kõikumist ja mitte alati paremuse poole, aga ikkagi..kas asjad on väärt unustamist...

111 Eesti bändi

Eile (nüüd vist juba üleeile) olime ER-iga tööl ja tegime taaskord nimekirju. Sedapuhku 111 Eesti bändist ehk siis 111 esimest kodumaist ansamblit, mis pähe kargasid. Kuivõrd nimekirjad on niivõrd põnev teema, tegin sellest konkreetsest väikseid kokkuvõtteid.Eestikeelseid bändinimesid 61 : esimestena meenusid Nukker Kukeke ja VennaskondInglise keeles 33 : Groundhog Day, Recycle Bin, Smilers jmMuudes...

...

Ma ei teagi kumb teeb rõõmsamaks, kas selline naeratus, mis tuleb äkki ja ootamatult, näiteks mõnelt võõralt tänaval, või selline, mida sa juba ammu oodanud oled ja mida sa ainult arvad, et sa nägid, ja mille autoriks on keegi tuttav, kelle suhtes sa ikka veel ei oska seisukohta võtta.Tegelikult ma muidugi tean. Mõlemad teevad rõõmsaks, aga see pole ühesugune rõõm.Soundtrack : Liisi Koikson "Väikeste...
Posted in  on mai 15, 2008 by  |  

Viul

Veel üks täna teadvustatud tähelepanek. Palju viiuleid koos on ilus, üks viiul üksinda kõlab kuidagi õnnetult ja mitte nii keelpillikunnilt kui peaks.Viul oli vist "Koll Kalli" nimelises näidendis? "Cippollino seiklustes" ju kõrvits ei nimetanud oma viiulit viuliks? Igal juhul mingi kurb teema oli tal...

Ei õhuta vaenu. Ehk hoopis äratundmist ja võrdsusesuunalist mõtlemist.

HU? - Depressiivsed Eesti väikelinnadDepressiivsed Eesti väikelinnad, kus keldripoodides on jube kõrged hinnad,kus ringi jalutavad noored kaunid emad ja nende emad, kes pole enam kenad.Depressiivsed Eesti väikelinnad, kus õhtul pole mitte kuhugile minna,kus eluunistus on kasutatud bemarvõi eramaja ning suursuursuursuur peenar.Seal mehed alalõpmata on täis,seal Smilers ikka suvetuuril käib,seal jaanitulel...
Posted in  on mai 10, 2008 by  |  

Nostalgiaminutid

Jaah, ma olen Lossi arvutiklassis. Tulin printima seda koledat asja, meie kõigi filosoofiaeksamit, meie kõigi biokeemiat, minu proseminaritööd. Viimast vimkat oli muidugi vaja ja seega läksid augud paberisse ikka üsna viltu, aga misssealsikka. Pagan, ma ootasin suuremat eufooriat endalt.Aga sellest ma üldse ei tahtnud rääkida. Lossi arvutiklassist tahtsin rääkida. See on päris hea koht. Astusin siia...

Maikohtamised #2

SipelgasaatjaKui kevadpäike maa pehmeks uhub, siis võib juba maha istuda. Siis on juba nii soe, et võilillelehtedest madalamal näeb tõttamas sipelgaid. Sipelgad ei hulgu niisama, vaid astuvad, vaid astuvad sihikindlalt ja lootusrikkalt. Tereta kõiki ja soovi jõudu. Kuhu sipelga tee viib? Et seda teada saada, pead varuma hea hulga aega ja kannatust, sest sipelgad liiguvad inimese...