Mõned raamatud, mille läbilugemise järel olen endaga väga rahul olnud: Tuglase "Väike Illimar" (see oli mingi 3. klassi lapse jaoks ikka jube igav), Kreutzwaldi "Kalevipoeg" (säärased hiigelpikad lugulaulud nõuavad tahtejõudu) ja L. Durrelli "Constance" (näide sellest, kuidas kirjanik naudib enda arvatavat sügvamõttelisust ega mõtle tulevase lugeja peale).
Nüüd lisandus veel üks, hoopis rõõmsam üks.
"Fyra i leken" - esimene mitte lastele mõeldud raamat, mille olen rootsi keeles läbi lugenud. 346 taskuformaadis lehekülge. Läbi lugenud tähendab siinkohal, et igast jumala sõnast ma seal aru ei saanud ega hakanud ära tõlkima, aga säilitasin kogu aeg arusaamise, millest jutt käib. Kasutasin tõlkimismasina abi, aga mitte nii tihti, et oleks tekkinud soov raamat pooleli jätta.
Aega läks muidugi omajagu rohkem kui oleks läinud samaväärse ingliskeelse raamatuga. Oli selline, ütleme, mõõdukalt keeruline ülesanne. (Õppimine pidigi ju siis toimuma, kui on mõõdukalt keeruline?)
Sisu mõttes oli pesuehtne naistekas, aga minu eesmärk oligi säärane valida, sest tundus, et naistekaga on suurem tõenäosus hakkama saada. Oleks kohe Strindbergi kallale läinud, oleks asi ilmselt katki jäänud.
Pealkiri "Fyra i leken" või "Fourplay" tähendas seda, et üks naine valis nelja mehe vahel. Valituks, peale eksirännakuid, osutus loomulikult üks mr Darcy tüüpi härrane.
Juhuu!
Kommentaarid