Otse põhisisu juurde

Top 20: Eesti Laul 2009-2017

Veel enne kui Eesti Laulu trall pihta hakkab, vaatasin vanu Eesti Laulu lugusid, so 2009-2017. Tegin pisukese tabeli.
Kõik võitjad on välja jäetud. Välja on jäetud ka laulud, millest nimele peale vaadates mõni jupp  kohe meelde ei tule- järelikult pole ajahambale vastu pidav meeldejäävuse aste.

20. Meisterjaan - Parmupillihullus (2016)
Mind ei aja just paljud asjad naerma, nii et tegelt mul suva, kas ta mõtleb seda tõsiselt või kuidas, mina muhelen.

19. Kali Briis Band - Idiot (2015)
Pigem selline lõbus. Ja see, kui bassimees laulab, on meeldiv vahejuhtum.

18. Marten Kuningas ja Mahavok - Oota mind veel (2010)
Vanakool.

17. Daniel Levi - Burning Lights (2015)
Sihuke korralik aus laul.

16. Lenna - Mina jään (2012)
Mulle väga dramaatilised ballaadid meeldivad (need, mis suudavad mitteilased olla).

15. Super Hot Cosmos Blues Band - Maybe-maybe (2014)
Peamiselt kõige ägedama meeleoluga laul. Ja see laulja on samas kategoorias näiteks Kostja Tsõbulevskiga, kes mulle mingil imelikul tasandil väga meeldib. (Vist on see, et mulle meeldib teda vaadata. Ilma mingite tagamõteteta. Lihtsalt huvitav on.)

14. Mick Pedaja - Seis (2016)
Iga laul, kus on lause võtan kätte ja keerutan saba, peab ju ometi tabelisse saama. Õhulisuse eest lisapunktid.

13. Elephants From Neptune- Unriddle Me (2015)
Lahedad elevandid, sihukesed ausad, nagu täitsa siiralt usuvad, et nad ongi ägedad rokivennad ja siis ongi.

12. Outloudz - I wanna meet Bob Dylan (2011)
Kui palju üldse keegi teab selle laulu sõnu peale old and grey? Aga see on kohe sihuke vaikne lugu, kus midagi ei sega.

11. Chalice - Nelikümmend (2009)
Oh, Chalice ja aknad.

10. Daniel Levi - All I need (2017)

9. Cartoon - Immortality (2016)
Endiselt reklaamin seda versiooni, kus J.Järvesaar seda Oasise häälega ise laulab. Kas mitte K. Aaslaid ei öelnud hiljuti isegi kusagil, et see laul oli liiga suur tükk talle.

8. Laura - Supersonic (2016)
Ma tõesti arvan, et see on Lõhmusel üks viimaste aastate parimaid üllitisi, väga selline... käimatõmbav. Ühtlasi ju see laul, mille kohta ütleja saab öelda et no see ju ikka viimaseks poleks jäänud. 

7. Tenfold Rabbit- Oblivion (2012)
Kammib meeldivalt ära.

6. Ivo Linna - Suur loterii (2017)
See on mul ühes Spotify playlistis, mis on suhteliselt üllatav, sest ma oleks rohkem oodanud, et "Julge laul" või mõni muu noore Ivo laul satub sinna. Ja see, et vana vaksal ei olegi raudteejaam, on hea teadmine.

5. Go Away Bird - Sally (2016)
Sihuke üleni cool - kähedahäälne laulja ja dramaatiline kitarr.

4. Robin Juhkental & The Big Bangers - Troubles (2015)
Tead seda tüüpi, kelle puhul tundub, et ta ei pea isegi üritama, ja juba kukub stiiliselt välja? Ma ka tean.

3. Orelipoiss - Valss (2011)
Trololololo, Orelipoiss, sa oled ka 7 aastat hiljem terav kriit.

2. Lenna Kuurmaa - Rapunzel (2010)
Ikka veel Lenna parimaid laule

1. I Wear* Experiment - Patience (2016)
Siin on hea energia, ma ikka veel kuulan seda.

Boonus 1: 3 laulu Eesti Laulult, mis mind on ärritanud

Victoria- Baby had you (Vast enamik inimesi ei mäletagi sellist.)
Bluestocking - Kordumatu (See oli see laul, kus mingid kiisumiisud ja nummikiisud sõnades olid.)
Elisa Kolk - Superlove (Ma ei saanud sisust aru vist.)

Boonus 2: Tore laul aastast, kus polnud veel Eesti Laulu
Rolf Roosalu - One on One 
Video on hirnumiskursused ja see laul tegelt ka mulle väga meeldib.


Kommentaarid

Popid

Nikola Huppertz "Elamiseks liiga pikk"

Hiljuti lugesin sama autori raamatut "Kaunis nagu kaheksa" . Leidsin, et eesti keeles on Huppertzilt veel üks raamat ilmunud. "Elamiseks liiga pikk" tundus jällegi intrigeeriv pealkiri.  Peategelane Magali Weill on nimelt 13-aastane Hannoveri tüdruk, kes on 182 sentimeetrit pikk. See on tema jaoks problemaatiline peamiselt seepärast, et nii pikana pole ta enda arvates suudeldav. Juba praegu pole. Ja kui veel mõtlema hakata, et tema oodatav pikkus täiskasvanuna on ilmselt üle 190 sentimeetri... Tulevik tundub tume. Magali elab kortermajas koos arstist isa (kes Magali meelest keha küll eriti ei mõista), vähe närvilise ema ja mässulise vanema õega. Üks nende naabritest on 98-aastane härra Krekeler. Magali teab, et härra Krekeler hakkab varsti surema. Kust ta teab? No vaadake kui vana ta on!  Päris palju tegevust raamatus käibki härra Krekeleri suremise ümber. Kõlab masendavalt, aga pole masendav. Ongi tegelikult niuke mittemasendav raamat elamisest ja suremisest. Ütlem...

Leida Tigane "Sõber meriröövel"

Kes tahab lõbusat raamatut? Lugege "Sõber meriröövlit"! 1939. aasta Päevalehe romaanivõistluse II auhinna võitja on ilmunud Suvitusromaani sarjas ja ongi täitsa tõsine suvitusromaan.  Üliõpilasneiu Mariina saab suveks küllakutse sõbranna Riinalt. Kutsutakse maale, tallu. Mariina, linnalaps, on algul kahtleval seisukohal, aga otsustab siiski minna. Edasine on eksituste komöödia, kus Mariina tõelist maaelu näha ja tunda saab. Lugu oli ülimalt filmilik. Kogu aeg jooksis pilt silme ees. Juba põhiidee linnavurlest maal on ju naljakas ja eesti filmikunstis sugugi mitte võõras. Oli muidugi kohti, kus läks natuke liiga totakaks minu maitsele, aga need kohad ei domineerinud. Palju itsitamisväärset pakkus autori mahlakas sõnakasutus. Ka tegelaste nimed olid huvitavad:  Riina ja Mariina, professorid Põldpüü ja Kuusepuu.  Muidugi oli Mariina tegelaskuju üle vindi keeratud. Ta oli ikka täitsa teadmatuses kõigest, mis linnast väljapoole jäi, aga siin nii oligi tarvis, et nalja saada. J...

Gert Helbemäe "Ohvrilaev"

"Ohvrilaevaga" on suhted pikaajalised. Esmakordselt lugesin seda kusagil 12. klassis kohustusliku kirjandusena, siis 2012. aastal. Sedakorda ajas lugemissoovi peale raadiosaade "Loetud ja kirjutatud" , kus Helbemäest ja "Ohvrilaevast" räägiti.  Ülelugemine pole raske, kuivõrd raamat on õhuke - 1992. aasta väljaandes ainult 165 lehekülge. Olin seekord huvitav ja lugesin 1960. aastal Lundis ilmunud esmaväljaannet. See oli mõnusas väikses formaadis.  Raamatu tegevus toimub Tallinnas, ilmselt 1930ndatel. Ajaloo- ja filosoofiaõpetaja Martin Justus jääb suveks pealinna, kui tema naine ja tütar Narva-Jõesuusse puhkama sõidavad. Justus tahab nimelt oma Sokratese-teemalise raamatu kallal töötada. Siis kohtab ta tänaval naabruskonnas elavat 22-aastast juudi tüdrukut Isebeli (keda varasemast teab, aga ei tunne) ja leiab tollega vestluses ühise keele. Nende vahel areneb kirglik romaan. (Ei saa salata, olen oodanud, et saaks siin kusagil kasutada sõnapaari kirglik roma...

Mari Kujanpää "Koleda tüdruku päevaraamat"

Pealkiri ütleb kõik. Peategelane Malva, 14-aastane tüdruk, on veendunud, et ta on kole. Koolis klassivennad toidavad ka seda arvamust oma sihilike lausetega ja sõpru Malval pole. Peamiselt juhtub kaks asja, mis Malva mõttemaailma muutma hakkavad: ta leiab sõbra Runo, kellega neid seob kunstihuvi, ja satub kooliõe (meditsiiniõe) juurde, kes proovib Malva vaatenurka kõigutada. Lihtne raamat, kõik on selgelt välja toodud. Selge soov on sihtrühmale mingeid juhiseid anda - mille muu pärast säärast raamatut üldse kirjutada, onju. Muidugi võivad lahendused ja muutuste toimumine päriseluga võrreldes lihtsustatud tunduda, aga jällegi - kui siin asjad paremuse poole ei muutuks, poleks eriti mõtet niukest raamatut kirjutada. Roosa(de prillidega) raamat ei ole, niuke neutraalne pigem. Malval olid mitmed hakkamasaamise mehhanismid raamatu alguses juba olemas tegelikult. Talle meeldis metsas käia näiteks (teadagi, õu ja loodus - vaimse tervise võluvitsad).  Metsas olles ei tunne ma end kunagi ko...