Otse põhisisu juurde

Kohalaulud, osa 2

Ülemine ots ehk kohad 15-1.

15. Caribou - Odessa
Pisut moodsama muusika esindaja kui mõni siin. Aga isegi juba 7 aastat vana laul.


14. Nouvelle Vague - Guns of Brixton
The Clashi versioon jäi 30 hulgast välja, sest mulle meeldib see rahulik miisuhäälne versioon rohkem. Ja Brixton on piirkond Londonis (nii eneseharimise mõttes lisan)


13. Sarah Slean - California
Harva tuleb meelde seda ise kuulata, aga kui ta suvaliselt käima hakkab, siis meenub, et aaa, see on ju see meeldivalt raskekõlaline laul, mis mulle nii väga meeldib. Samas reeglina ei masenda.


12. Eesti Raadio Meeskvartett - Tihemetsa Tiina
Need on siiski huvitavad laulud, kus sõnadel on ka muu eesmärk peale lihtsalt laulusõnadeks olemise. Ja loomulikult kuulub see laul kaaslaulmise toreduse skaalal positiivsesse otsa.


11. Craig Armstrong - Glasgow Love Theme
"Love Actually" põhimuusika. Mul suva, et see on ehk liiga pateetilise kõlaga. Ikkagi klaver ja düdüdüdüü.


10. Montserrat Caballe ja Freddie Mercury - Barcelona
Kaval lugu. Kuna ooperilaul on nagunii kõige dramaatilisem viis laulda, siis on väga anderikas lisada siia veel dramaatiline poplaulja Freddie Mercury. Mulle meeldib.


9. Real - Elektrirongiga Tallinnast Pääskülla
Eks tehtud kunagi lahedaid laule. Väga nunnu on see, et kui otsingusse panna selle laulu nimi, siis esimene tulemus, mis ei ole selle lauluga seotud, on Elroni koduleht.


8. Sigur Ros - Milano
Võib-olla natuke armastuse/vihkamise laul. Mõni saab migreeni sellest muusikast, mõnel paneb delfiinihäälega laulja kõhu valutama. Mulle jällegi tundub, et kui peaks tulema mingi asi, mis on muusika järgmine tase (a la muusika 2.0), siis see oleks midagi sihukest. Pole kindel, kas see on just kindlasti parem kui praegune muusika, aga ta on nagu... järgmine. Postmodernism.


7. Dagö - Šveits
Vennaskonna järel oli Dagö järgmine, kellel oli päris mitu kohanimega laulu. "Šveits" on muide Dagö esimese plaadi esimene lugu.


6. The Pogues & Kirsty MacColl – Fairytale of New York
Kõige paremate jõululaulude tabelis saaks hea koha. Samas pole nii jõulukas, et muul ajal kuulata ei kannataks. Ja mulle väga meeldib, et mulle see laul meeldib. 


5. Joni Mitchell - California
Proovi kaasa laulda, I dare you.


4. The National - Daughters of the Soho riots
Kui vaikusel oleks hääl, siis see võiks olla selline. Või kui vihm oleks laul. Näe, kisub luuleliseks. 


3. Ultima Thule - Liivimaa pastoraal
Huvitav on ainult see, et olin juba aastaid ja aastaid olnud täisealine, kui alles sellise laulu olemasolust teadlikuks sain. Andekad sõnad sobiva meeleoluga laulul. Nagu "Mis maa see on" vähem pühalikus versioonis või midagi. 


2. The National - England
Mul hakkavad süda ja veel mõned kohad värisema selle laulu peale. 


1. Simon and Garfunkel - The Only living boy in New York
Täitsa juhuslik lugu, et ma täitsa juhuslikult ma ütleksin et kusagil 6 aastat tagasi vaatasin seriaali "Everwood" mingit osa. Aga polnud vist juhuslik ikka, seal oli see laul. Sellest ajast peale me suhtleme omavahel tihedalt. Või siis vähemalt mina selle lauluga. Tom, get your plane right on time... Sel aastal muide tuleb selle laulu nimeline film ka. 


See on siiski ainuke tabel, ma kardan, kus New York Englandist ja Liivimaast ettepoole saab. 

Kommentaarid

Popid

Nikola Huppertz "Elamiseks liiga pikk"

Hiljuti lugesin sama autori raamatut "Kaunis nagu kaheksa" . Leidsin, et eesti keeles on Huppertzilt veel üks raamat ilmunud. "Elamiseks liiga pikk" tundus jällegi intrigeeriv pealkiri.  Peategelane Magali Weill on nimelt 13-aastane Hannoveri tüdruk, kes on 182 sentimeetrit pikk. See on tema jaoks problemaatiline peamiselt seepärast, et nii pikana pole ta enda arvates suudeldav. Juba praegu pole. Ja kui veel mõtlema hakata, et tema oodatav pikkus täiskasvanuna on ilmselt üle 190 sentimeetri... Tulevik tundub tume. Magali elab kortermajas koos arstist isa (kes Magali meelest keha küll eriti ei mõista), vähe närvilise ema ja mässulise vanema õega. Üks nende naabritest on 98-aastane härra Krekeler. Magali teab, et härra Krekeler hakkab varsti surema. Kust ta teab? No vaadake kui vana ta on!  Päris palju tegevust raamatus käibki härra Krekeleri suremise ümber. Kõlab masendavalt, aga pole masendav. Ongi tegelikult niuke mittemasendav raamat elamisest ja suremisest. Ütlem...

Niina Mero "Inglise romanss"

  Peategelane on tätoveeringuhull Nora, kellele meeldib inglise kirjandus ja kultuur, eriti on ta inglise romantikute fänn. Selline, kes suvalisel hetkel luuleridasid ja tsitaate varrukast tõmbab. (Minu jaoks pole see usutav, aga okei.) Nora, kes muidu Tamperes elab, läheb Inglismaale. Tema õde Heli hakkab abielluma Oxfordi lähedal elava aadlisoost Markiga, kes muidugi on ühe mõisa ja maavalduse pärija. Nora tutvub mõisa ja seal elava perega, lisaks luusib ringi inglise kirjanduse jaoks tähendusrikkas Oxfordis. Raamatu tagakaas lubas kirjanduslikku kokteili, kus segunevad "Bridget Jones", "Jane Eyre" ja "Downton Abbey". Esimene oli peategelase näol kindlasti olemas, "Jane Eyre" ka kui helde olla, aga "Downton Abbey"? See, et tegevus toimus mõisas ja kõrvaltegelaste hulgas oli ülemteener?  Autor on selgelt arenenud sõnavaraga paljulugenud inimene. Ja pigem inimene, kes on tahtnud saada raamatukirjutamise kogemust, kui inimene, kelle kirj...

André Aciman "The gentleman from Peru"

Seltskond sõpru on Itaalias mõneks ajaks sunnitult paiksed, sest ootavad oma sõiduvahendi töökorda saamist. Algul tundub, et sõpru on kokku jube palju (vist kaheksa?) ja kuidas nad küll kõik meelde jäävad, aga selgub, et ei peagi jääma, pole nii oluline.  Sõpruskonna tähelepanu haarab samas hotellis peatuv härra, keda nad tihti restoranis jälgima jäävad. Kui härra ühel päeval nende juurde juttu rääkima tuleb, muutub ta veel huvitavamaks. Tal tunduvad olevat lausa üleloomulikud võimed. Suurt osa tekstist võiks nimetada vana mehe filosofeerimiseks või targutamiseks või heietamiseks. Võib-olla see muutuks aeglaseks ja tüütuks, aga raamat on nii õhuke, et seda ei jõua juhtuda.  Kui juba välise peale läks, siis mõtlesin lugedes taaskord, kuidas mulle meeldib lugeda korralikke kõvakaanelisi raamatuid. See nägi veel nii ilus välja ka.  Aga sisu mõttes on lugu ilmselt sellest, kuidas minevik inimesi kummitada võib. Ja armastusest muidugi, millest ikka siis.  Us in others, is...

Katarina Widholm "Käraste vänner"

  Kolmas raamat Betty raamatute sarjast. Esimene ja teine osa on eesti keeles olemas, loodetavasti Sinisuka kirjastus avaldab ikka kolmanda ja neljanda osa ka. 3. osa tegevus toimub aastail 1949-1951. Betty elab jätkuvalt Stockholmis, on abielus, tal on kaks last, ühtlasi peab ta raamatupoodi ja omab väikest kirjastust.  Raamatu avastseenis tähistatakse Betty 30. sünnipäeva. Humoorikaim osa selle juures on Betty mõtisklus, kuidas ta on juba vana naine. (Ilmselt tõetruu mõte 1949. aastal.) Huvitav oli jälgida, kuidas järjepidevalt kirjeldati Betty koduseid toimetusi (peamiselt söögitegemist ja koristamist). Kusagil järgmises lauses või lõigus oli justkui muuseas ära toodud ka see, mida tema mees samal ajal tegi. Ja mida ta tegi? Istus tugitoolis ja luges lehte. Aeg oli selline. Ja ega Betty kurtnud. Oli loomulik asi, et ta pidi hakkama saama nii tööga (tema huvi/sissetulek) kui koduga (tema kohustus). Üks koht oli, kus mees lubas ise nõud ära pesta, sest Betty pidi tööle minema...