Otse põhisisu juurde

Kroonita kroonika

Üks ütles, et trooninurgas pole midagi ammu olnud. Ma siis panen ühe asja kunnidest, vahelduseks tänapäevast. Allpool on 8 last (ehk alla 18-aastast inimest), kes peaksid kunagi oma riigis kuningaks/kuningannaks saama. Eks ta natuke kahtlane muidugi on- monarhia pole just kõige kaasaegsem nähtus ja on tänapäeval ehk rohkem kultuuri kui poliitika osa, aga mul on küll lootus, et päris ära ta ikka ei kao, sest sorri, aga presidendid on veits igavamad.

Nende laste seisukohalt vaadates muidugi...mina ei tahaks olla üks neist lastest. Päris ei kujuta ette, kuidas see on, kui hakkad väiksena aru saama, et sulle osutatakse millegipärast väljastpoolt väga palju tähelepanu. Ja siis mingi aja pärast keegi ütleb sulle, et see on sellepärast, et sa saad kunagi kuningaks. Nagu muinasjutus, aga kas just muinasjutuline? Väga veider oleks olla see laps, ma ütlen, väga veider. Teisalt, äkki leiab ikka positiivseid külgi ka. Näiteks ilusti lehvitama õpetatakse kindlasti. Igal juhul, siin on noored kroonipretendendid.


See on Jacques, Euroopa kõige noorem troonipärija, praegu kusagil 2,5 aastat vana. Tema isa on Monaco vürst Albert. Jacques on tegelikult oma kaksikõest Gabriellast paar minutit noorem, aga võttis troonipärija raske koorma enda kanda, sest on poisslaps ja Monaco pisut vanamoodsa seaduse järgi käivad asjad nii.


Siin on Leonor, Hispaania kuninga tütar, saab sel aastal 12-aastaseks. Tema kuningannaks saamine on paljude arvates ebatõenäoline, sest Hispaanias pole monarhia just eriti populaarne ja mine tea, kaua ta kestab (20.sajandi ajalugugi vaadates). Aga Leonor on sinisilmne hispaanlane, see on vahva. Ja temast on juba vahakuju tehtud.


Catharina-Amalia, 13-aastane, Hollandi kuninga tütar. Moodustab ühe kolmandiku seltskonnast hüüdnimega the A-team - tal on 2 nooremat õde, kelle nimed algavad ka A-tähega. Üldiselt on Hollandi kuningaperes naisi pidevalt rohkem kui mehi. Aga Catharina-Amalia puhul on kõige toredam tema tiitel Oranje printsess, mis inglise keeles on princess of Orange. Nunnu lihtsalt.


Tema kannab kaunist nime Élisabeth Thérèse Marie Hélène ja on Belgia kuninga tütar, sel aastal saab 16-aastaseks. Kui ta kuningannaks peaks saama, oleks Belgia esimene naismonarh. Ühtlasi, eelmises, Victoria seriaali postituses mainitud onu Leopold (esimene Belgia kuningas) oli tema vanavanavanavanavanaisa.


Estelle on Rootsi kuninga tütretütar, hetkel seega Rootsi trooni pärijate hulgas number 2 ema Victoria järel. Ta on 5-aastane ja paneb nunnumeetri kõvasti proovile. Nime sai ilmselt ühe oma üsna kuulsa sugulase Folke Bernadotte'i naise Estelle'i järgi. Tema teised nimed Silva Ewa Mary on vanaemade ja ristiema järgi.


Christian - 11-aastane, Taani kuninganna pojapoeg, seega jällegi tema oodatav kuningaks saamine peaks tulema siis, kui isa on ka kuningas ära olnud. Christian on üks kahest traditsioonilisest Taani kuninga nimest. Üldiselt püütakse sättida nii, et nimed Christian ja Frederik käiksid kordamööda. Niisiis, selle Christiani isa on Frederik, tolle kuningannast ema loeb end vaikimisi Christianiks, enne teda oli kuningas Frederik, enne toda Christian ja nii edasi (või nii tagasi?)


13-aastane Ingrid Alexandra on Norra kuninga pojatütar ja seega ka hetkel oma isa järel troonipärimisjärjekorras (pikk sõna, ei?) teine. Kuningannaks saamise korral oleks ta Norra ajaloo 2.naismonarh (1.oli kusagil 15.sajandi paiku). Oo, muide, Simpsonites oli üks osa, kus Lisa klassis 2 inimest Ingrid Alexandrast referaadi tegid. Huvitav faktoid.


Väike George saab juulis 4-aastaseks, aga oli vist juba enne sündimist Euroopa kuulsamaid lapsi. Otsekohe veel trooni pärima ei hakka, enne teda peaksid tulema vanaisa Charles ja isa William. Kui ta George'i nime all kuningaks saaks, oleks George VII. Ajakirja GQ 2015.aasta edetabelis "50 best dressed men in Britain" sai prints George 49.koha. Paariaastase kohta pole paha. Ühtlasi, tal on omanimeline efekt - The Prince George Effect - rõivad, mida tema kannab või nt mänguasjad, mis tal on, müüvad seetõttu paremini.

Nagu näha, siis naiste võim suuresti. Siinkohal võiks mainida ka Euroopa ristiema Rootsi kroonprintsess Victoriat- 3 neist lastest siin on tema ristilapsed (+ 1 pärislaps).

Victorial on kokku 18 ristilast, nende hulgas üks õe- ja üks vennalaps ja veel mitmete sugulaste lapsi. Mitmed ristilapsed olid tema pulma kaunilt kaasatud. Üldiselt oleks huvitav teada, kas ta suudab need 18 kõik (järjest) ette lugeda. Sest isegi hea mälu korral...8 is a lot of legs, David. 


Vaat siin ongi Catharina-Amalia ja Ingrid Alexandra 7 aastat tagasi Victoria pulmas pruutneitsiteks. Ma vist tunnen maikellukeste lõhna.

Kommentaarid

Popid

Raamatute rohelised lipud

Neil päevil on (olgu siis kaudselt või otseselt) olnud teemaks see, mis sorti raamatud kellelegi konkreetselt meeldivad. Hakkasin minagi mõtlema, kas mul on säärane nimekiri olemas. Tänapäevases somekeeles võiks küsida, millised on minu rohelised lipud raamatute maailmas. Panin mõned punktid kirja, igaühe juures üks näide.

Nikola Huppertz "Elamiseks liiga pikk"

Hiljuti lugesin sama autori raamatut "Kaunis nagu kaheksa" . Leidsin, et eesti keeles on Huppertzilt veel üks raamat ilmunud. "Elamiseks liiga pikk" tundus jällegi intrigeeriv pealkiri.  Peategelane Magali Weill on nimelt 13-aastane Hannoveri tüdruk, kes on 182 sentimeetrit pikk. See on tema jaoks problemaatiline peamiselt seepärast, et nii pikana pole ta enda arvates suudeldav. Juba praegu pole. Ja kui veel mõtlema hakata, et tema oodatav pikkus täiskasvanuna on ilmselt üle 190 sentimeetri... Tulevik tundub tume. Magali elab kortermajas koos arstist isa (kes Magali meelest keha küll eriti ei mõista), vähe närvilise ema ja mässulise vanema õega. Üks nende naabritest on 98-aastane härra Krekeler. Magali teab, et härra Krekeler hakkab varsti surema. Kust ta teab? No vaadake kui vana ta on!  Päris palju tegevust raamatus käibki härra Krekeleri suremise ümber. Kõlab masendavalt, aga pole masendav. Ongi tegelikult niuke mittemasendav raamat elamisest ja suremisest. Ütlem...

Amanda Romare "Halva Malmö består av killar som dumpat mig"

Kui see raamat 2021. aastal ilmus, pakkus ta inimestele kõneainet. Ju on teema ja käsitlus intrigeerivad.  Raamat räägib 31-32-aastasest Malmös elavast Amandast, kes käib aasta jooksul kohtingutel (peamiselt) Tinderi kaudu leitud meestega. Ja ei saa asjast asja. Sellele viitab ka raamatu pealkiri: pool Malmöt on täis mehi, kes on mind maha jätnud. Pole väga hull liialdus, sest ta käib ikka väga paljudel kohtingutel. Ise nimetab seda vahepeal groundhog day- deitimiseks. Et sama asi muudkui uuesti ja uuesti ja uuesti.  Kuna kohtinguid on palju, kohtab Amanda nende käigus igasuguseid karvaseid ja sulelisi. Neil on erinevaid kiikse. Korduvalt tuli mõte mida ma just lugesin . Samas midagi üleliia šokeerivat vist ka polnud.  Algul tuli ka mõte, et see raamat võiks sisu mõttes juba vanem olla. Niuke klassikaline romantilise komöödia idee, et naine tahab meest leida ja kohtub selle käigus igasugustega, oli 20+ aastat tagasi ka populaarne. Aga siin lisab Tinder olulise tegelasena ...

Maarja Undusk "Ellen Niit : heleda mõtte laast"

Elulooraamatute puhul saab alati alustada sellest, et ma pole suurem asi elulooraamatute lugeja. Isegi mulle väga meeldivate inimeste puhul. Mida olen lugenud, on peamiselt mingite (kunagiste) kuninglike isikute elulood, aga neid võib natuke laiendades ka lihtsalt ajalooraamatuteks nimetada.  Üldse tundub, et kui elulooraamat, siis olgu ta juba surnud või noh, ikka eaka inimese kohta. Vastasel juhul tekib küsimus, mis on raamatu kirjutamise ajendanud (raha, kuulsus, edevus, ...) Nojah, tegelikult 30-aastase elulooraamatut on nagunii raske elulooraamatuks nimetada. Kui selle raamatu juurde tulla, siis esimene asi emotsioonidest kantuna on: Mulle nii meeldis seda lugeda!  Alustades sellest, kui suur see raamat füüsiliselt oli, aga kui kiiresti lehte sai pöörata, sest kiri oli suur ja pilte palju, lõpetades sisuga, oligi üleni tore. Kui raamatu läbi olin saanud, mõtlesin, et küll on hea, et Ellen Niidu tütar säärase asja kirjutas. Võinuks ka siis kirjutada, kui tegemist poleks Ee...