Otse põhisisu juurde

Kroonita kroonika

Üks ütles, et trooninurgas pole midagi ammu olnud. Ma siis panen ühe asja kunnidest, vahelduseks tänapäevast. Allpool on 8 last (ehk alla 18-aastast inimest), kes peaksid kunagi oma riigis kuningaks/kuningannaks saama. Eks ta natuke kahtlane muidugi on- monarhia pole just kõige kaasaegsem nähtus ja on tänapäeval ehk rohkem kultuuri kui poliitika osa, aga mul on küll lootus, et päris ära ta ikka ei kao, sest sorri, aga presidendid on veits igavamad.

Nende laste seisukohalt vaadates muidugi...mina ei tahaks olla üks neist lastest. Päris ei kujuta ette, kuidas see on, kui hakkad väiksena aru saama, et sulle osutatakse millegipärast väljastpoolt väga palju tähelepanu. Ja siis mingi aja pärast keegi ütleb sulle, et see on sellepärast, et sa saad kunagi kuningaks. Nagu muinasjutus, aga kas just muinasjutuline? Väga veider oleks olla see laps, ma ütlen, väga veider. Teisalt, äkki leiab ikka positiivseid külgi ka. Näiteks ilusti lehvitama õpetatakse kindlasti. Igal juhul, siin on noored kroonipretendendid.


See on Jacques, Euroopa kõige noorem troonipärija, praegu kusagil 2,5 aastat vana. Tema isa on Monaco vürst Albert. Jacques on tegelikult oma kaksikõest Gabriellast paar minutit noorem, aga võttis troonipärija raske koorma enda kanda, sest on poisslaps ja Monaco pisut vanamoodsa seaduse järgi käivad asjad nii.


Siin on Leonor, Hispaania kuninga tütar, saab sel aastal 12-aastaseks. Tema kuningannaks saamine on paljude arvates ebatõenäoline, sest Hispaanias pole monarhia just eriti populaarne ja mine tea, kaua ta kestab (20.sajandi ajalugugi vaadates). Aga Leonor on sinisilmne hispaanlane, see on vahva. Ja temast on juba vahakuju tehtud.


Catharina-Amalia, 13-aastane, Hollandi kuninga tütar. Moodustab ühe kolmandiku seltskonnast hüüdnimega the A-team - tal on 2 nooremat õde, kelle nimed algavad ka A-tähega. Üldiselt on Hollandi kuningaperes naisi pidevalt rohkem kui mehi. Aga Catharina-Amalia puhul on kõige toredam tema tiitel Oranje printsess, mis inglise keeles on princess of Orange. Nunnu lihtsalt.


Tema kannab kaunist nime Élisabeth Thérèse Marie Hélène ja on Belgia kuninga tütar, sel aastal saab 16-aastaseks. Kui ta kuningannaks peaks saama, oleks Belgia esimene naismonarh. Ühtlasi, eelmises, Victoria seriaali postituses mainitud onu Leopold (esimene Belgia kuningas) oli tema vanavanavanavanavanaisa.


Estelle on Rootsi kuninga tütretütar, hetkel seega Rootsi trooni pärijate hulgas number 2 ema Victoria järel. Ta on 5-aastane ja paneb nunnumeetri kõvasti proovile. Nime sai ilmselt ühe oma üsna kuulsa sugulase Folke Bernadotte'i naise Estelle'i järgi. Tema teised nimed Silva Ewa Mary on vanaemade ja ristiema järgi.


Christian - 11-aastane, Taani kuninganna pojapoeg, seega jällegi tema oodatav kuningaks saamine peaks tulema siis, kui isa on ka kuningas ära olnud. Christian on üks kahest traditsioonilisest Taani kuninga nimest. Üldiselt püütakse sättida nii, et nimed Christian ja Frederik käiksid kordamööda. Niisiis, selle Christiani isa on Frederik, tolle kuningannast ema loeb end vaikimisi Christianiks, enne teda oli kuningas Frederik, enne toda Christian ja nii edasi (või nii tagasi?)


13-aastane Ingrid Alexandra on Norra kuninga pojatütar ja seega ka hetkel oma isa järel troonipärimisjärjekorras (pikk sõna, ei?) teine. Kuningannaks saamise korral oleks ta Norra ajaloo 2.naismonarh (1.oli kusagil 15.sajandi paiku). Oo, muide, Simpsonites oli üks osa, kus Lisa klassis 2 inimest Ingrid Alexandrast referaadi tegid. Huvitav faktoid.


Väike George saab juulis 4-aastaseks, aga oli vist juba enne sündimist Euroopa kuulsamaid lapsi. Otsekohe veel trooni pärima ei hakka, enne teda peaksid tulema vanaisa Charles ja isa William. Kui ta George'i nime all kuningaks saaks, oleks George VII. Ajakirja GQ 2015.aasta edetabelis "50 best dressed men in Britain" sai prints George 49.koha. Paariaastase kohta pole paha. Ühtlasi, tal on omanimeline efekt - The Prince George Effect - rõivad, mida tema kannab või nt mänguasjad, mis tal on, müüvad seetõttu paremini.

Nagu näha, siis naiste võim suuresti. Siinkohal võiks mainida ka Euroopa ristiema Rootsi kroonprintsess Victoriat- 3 neist lastest siin on tema ristilapsed (+ 1 pärislaps).

Victorial on kokku 18 ristilast, nende hulgas üks õe- ja üks vennalaps ja veel mitmete sugulaste lapsi. Mitmed ristilapsed olid tema pulma kaunilt kaasatud. Üldiselt oleks huvitav teada, kas ta suudab need 18 kõik (järjest) ette lugeda. Sest isegi hea mälu korral...8 is a lot of legs, David. 


Vaat siin ongi Catharina-Amalia ja Ingrid Alexandra 7 aastat tagasi Victoria pulmas pruutneitsiteks. Ma vist tunnen maikellukeste lõhna.

Kommentaarid

Popid

Kuningad ja printsessid #3: Holland

Hollandi kuninganna Beatrix on 73-aastane ja valitsenud 31 aastat. Kuningannaks sai ta (mõneti tavapäratult) peale seda, kui tema ema troonist loobus. Enne seda jõudis Beatrix ülikoolis mitmesuguseid asju, aga peamiselt juurat õppida. Kuninganna abikaasa oli prints Claus, Hitlerjugendis ja Wehrmachtis teeninud sakslane, keda hollandlased seetõttu algul natsismiga seostasid ning oma pahameelt ka väljendamata ei jätnud. Üks inimeste toonaseid hüüdlauseid oli näiteks II maailmasõjale viitav "Mijn fiets terug" - (anna) mu jalgratas tagasi . Ajapikku võeti prints siiski omaks. Siin Beatrix oma pulmapäeval 1966. aastal: Beatrixil ja Clausil on kolm poega: kroonprints Willem-Alexander, prints Friso ja prints Constantijn. Esimene, ka Oranje printsiks kutsutav härra on Leideni ülikoolis ajalugu õppinud, lisaks muidugi ka printsi puhul tavapärase sõjavärgiga tegelenud. Spordimees on ka, vahepeal jookseb maratoni näiteks, ja Hollandi jalkameeskonnale käib suurte võistluste ajal...

Gert Helbemäe "Ohvrilaev"

"Ohvrilaevaga" on suhted pikaajalised. Esmakordselt lugesin seda kusagil 12. klassis kohustusliku kirjandusena, siis 2012. aastal. Sedakorda ajas lugemissoovi peale raadiosaade "Loetud ja kirjutatud" , kus Helbemäest ja "Ohvrilaevast" räägiti.  Ülelugemine pole raske, kuivõrd raamat on õhuke - 1992. aasta väljaandes ainult 165 lehekülge. Olin seekord huvitav ja lugesin 1960. aastal Lundis ilmunud esmaväljaannet. See oli mõnusas väikses formaadis.  Raamatu tegevus toimub Tallinnas, ilmselt 1930ndatel. Ajaloo- ja filosoofiaõpetaja Martin Justus jääb suveks pealinna, kui tema naine ja tütar Narva-Jõesuusse puhkama sõidavad. Justus tahab nimelt oma Sokratese-teemalise raamatu kallal töötada. Siis kohtab ta tänaval naabruskonnas elavat 22-aastast juudi tüdrukut Isebeli (keda varasemast teab, aga ei tunne) ja leiab tollega vestluses ühise keele. Nende vahel areneb kirglik romaan. (Ei saa salata, olen oodanud, et saaks siin kusagil kasutada sõnapaari kirglik roma...

Vigin

Üldises plaanis olen ma tolerantne. Mis puutub eri rassidesse, rahvustesse, mitmesugustesse vähemustesse nt. Igapäevaselt ma pole tolerantne. Olen korduvalt mõelnud neist pisiasjadest, mis mind ärritavad, nimekirja teha, aga ei julge, sest see tuleks nii ilmatumalt pikk. Järgnevalt siiski mõned (üksikud) näited, selline pisikene sissejuhatus, öelgem. Kui astroloogiasse näiteks kalduda, siis klassikud ütlevad, et Lõvidele olla iseloomulik vigade nimekirju teha. Ja ka konkreetsetele inimestele neid esitada. Ma päris nii hulluks ei aja, lihtsalt esitaks mõned tähelepanekud. Elus ikka paned asju tähele. Matsutamine (jm sinna alla kuuluv, muuhulgas ei meeldi näha söödavat toitu teise inimese suus- seega, hea oleks suu söömise ajal kinni hoida) luristamine (nii nohu korral kui joogiga, viimase puhul kõrrega luristamine ei loe) köhimine & nuuskamine (saan aru, et paratamatud asjad, aga siiski..mõningad inimesed oskavad erakordselt ärritavalt haiged olla) hingamine (selline kuuldav ja viha...