Oo, kirjanurk, mida ma küll seekord sinusse võiks kirjutada.
Palju õnne, kui sul on sel nädalal sünnipäev (olnud). Palju õnne-palju õnne. See on jällegi seepärast, et ma ise ka pärast aru ei saaks, mida või keda ma siin mõelnud olen. Muuseas mõne sellise postituse peale olen siin blogis hiljem sattunud ja tõsi ta on- päris mitmest ei saa mitu aastat hiljem enam aru, mida paganat ma tol hetkel oma krüptilise sõnumiga mõelnud olen. Mõnest jälle saan väga hästi aru ka aastaid hiljem.
Teateid lähenevast kevadest: Täna on selle aasta esimene päev, kus päeva pikkus on üle 8 tunni (täpsemalt 8 tundi ja 3 minutit). Päike tõusis kell 8.25 ja loojub kell 16.28. Võrreldes 1.jaanuariga tõusis päike täna 35 minutit varem ja loojub 54 minutit hiljem. Eks linnud laula ka juba teisiti. Tiu-tiu. Või nagu ütleb paljulaenutatud autor Kristiina Ehin: kui räästad tilguvad aga kevadet veel ei ole
Siin ma polegi sellest rääkinud, et "Nullpunkti" film on ka nähtud juba natuke aega tagasi. Mulle meeldis päris palju. Nagu "Klass" positiivsemas võtmes. Ühtlasi tekkis sarnaselt "Klassiga" soov jalgu trampida mingite kohtade peal. Ebaõiglust on ülimalt ebamugav vaadata. Selle peale nad mängivadki.
Huumorit sai. Kuigi ma pole suur avaliku ropendamise heakskiitja (ja kinolina on kahtlemata avalik koht), usun, et kui tegelaseks on tüüp, kes on mingi päriselu tüübi pealt maha kirjutatud, siis tegelane ei saa öelda lihtsalt raisk, kui päriselu tüüp ütleks sama koha peal %&?¤&!/*%¤. Kes seda raisatavat tegelast ikka usuks.
Olgem ausad, filmid, kus tegevus toimub suuresti koolis, on reeglina huvitavad kõigile, sest kooliaeg on piisavalt pikk, et seda ka täiskasvanuna mitte unustada. Ühesõnaga...samastumine. (Nägite, praegu ma kirjutasin ühesõnaga ja siis järgneski üks sõna. Uhke.)
Mul on hea meel, et nullpunkt saabus enne filmi lõppu ja mitte filmi lõpus. Aga see koht, mis filmi lõpus saabus, meeldis kõige rohkem. Väärikus ja pealispinnast läbi nägemine kaunistavad nii noort kui vana. Johannes on tubli poiss. Vend Pius ka.
*pealkiri on nutikas, kas te ei leia
Palju õnne, kui sul on sel nädalal sünnipäev (olnud). Palju õnne-palju õnne. See on jällegi seepärast, et ma ise ka pärast aru ei saaks, mida või keda ma siin mõelnud olen. Muuseas mõne sellise postituse peale olen siin blogis hiljem sattunud ja tõsi ta on- päris mitmest ei saa mitu aastat hiljem enam aru, mida paganat ma tol hetkel oma krüptilise sõnumiga mõelnud olen. Mõnest jälle saan väga hästi aru ka aastaid hiljem.
Teateid lähenevast kevadest: Täna on selle aasta esimene päev, kus päeva pikkus on üle 8 tunni (täpsemalt 8 tundi ja 3 minutit). Päike tõusis kell 8.25 ja loojub kell 16.28. Võrreldes 1.jaanuariga tõusis päike täna 35 minutit varem ja loojub 54 minutit hiljem. Eks linnud laula ka juba teisiti. Tiu-tiu. Või nagu ütleb paljulaenutatud autor Kristiina Ehin: kui räästad tilguvad aga kevadet veel ei ole
Siin ma polegi sellest rääkinud, et "Nullpunkti" film on ka nähtud juba natuke aega tagasi. Mulle meeldis päris palju. Nagu "Klass" positiivsemas võtmes. Ühtlasi tekkis sarnaselt "Klassiga" soov jalgu trampida mingite kohtade peal. Ebaõiglust on ülimalt ebamugav vaadata. Selle peale nad mängivadki.
Huumorit sai. Kuigi ma pole suur avaliku ropendamise heakskiitja (ja kinolina on kahtlemata avalik koht), usun, et kui tegelaseks on tüüp, kes on mingi päriselu tüübi pealt maha kirjutatud, siis tegelane ei saa öelda lihtsalt raisk, kui päriselu tüüp ütleks sama koha peal %&?¤&!/*%¤. Kes seda raisatavat tegelast ikka usuks.
Olgem ausad, filmid, kus tegevus toimub suuresti koolis, on reeglina huvitavad kõigile, sest kooliaeg on piisavalt pikk, et seda ka täiskasvanuna mitte unustada. Ühesõnaga...samastumine. (Nägite, praegu ma kirjutasin ühesõnaga ja siis järgneski üks sõna. Uhke.)
Mul on hea meel, et nullpunkt saabus enne filmi lõppu ja mitte filmi lõpus. Aga see koht, mis filmi lõpus saabus, meeldis kõige rohkem. Väärikus ja pealispinnast läbi nägemine kaunistavad nii noort kui vana. Johannes on tubli poiss. Vend Pius ka.
*pealkiri on nutikas, kas te ei leia
