Teatrinurk

Nagu pealkiri ütleb, käisin.

Teater oli (minu jaoks) keset tühermaad  püsti pandud. Ilus koht tegelikult, eriti ilus siis, kui prožektoritega õigetesse kohtadesse valgust näidata.See, kuidas etenduse plats välja nägi, oli ju ka kaunis mõnus. Ja mulle meeldib, kui etendus toimub mitmel tasandil (praegusel juhul nö alumisel ja ülemisel korrusel, lisaks ees- ja tagaplaanil), siis on küll raskem jälgida, mida mingi tegelane teeb samal ajal, kui mingi teine tegelane teeb midagi muud, aga see-eest on ka huvitavam.

Etendus oli "Opus Geographicum ehk Naised valitsevad maailma" (või oli see vastupidi?). Mina mõtlesin, et see on mingi tõsine värk. Draama. Nägin kuulutust ja mõtlesin, et on tõsine, ja kujutasin millegipärast üldse ette, et Ivar Põllu on teatritegijana kuidagi ilgelt tõsine. Aga võta näpust, huumorit sai õige palju.

Sisu mulle ka väga meeldis. Või noh, see, mida minu jaoks selle värgiga oli mõeldud. Mõtlemapanev. Naised ja mehed ja maailm, naiste maailm ja meeste maailm.

Veel mõned tähelepanekud:

• Laulud olid ilusad (hästi lauldud ka, obviously) ja sõnad kohati kulme kergitama panevad (kes need üldse kirjutas?)
• Lootsin, et Maria Soometsa tegelane räägib veel vähem ;)
• Meeldis üks iroonia kohta käinud lause, mida enam täpselt ei mäleta. Et ise upud oma irooniasse veel enne kui teised vms.
• Üks näitlejanna, kes mulle reeglina ei meeldi, ei häirinud seekord.
• Madis Kalmet
• Augustis on õhtud juba nii külmad, et ilged vatid peavad kaasas olema. Õnneks peaaegu olid. Kui natuke külm hakkas, mõtlesid ennast laval olnud sauna.