- Juba mitu aastat otsin, et ehk on "Nimed marmortahvlil" muusika kusagil plaadil välja antud, aga mitte ei ole. Tahaks. Äkki nüüd tuleb see eilne lugu vähemalt YouTube'i.
- Korduv tähelepanek on seegi, kuidas need väiksed poisid ja tüdrukud, kes dirigentidele/heliloojatele/sõnaseppadele lilli viivad, tunnevad ennast nähtavalt ebamugavalt, kui lillesaaja neid kallistada tahab. Mõlemapoolselt arusaadav käitumine.
- Märt Agu, sul on minu isiklik luba olla just selline nagu sa oled. (Sest minu isiklik luba on ju tohutult väärt.)
- Neidudekooridel on ikka kõige ilusamad laulud ja nende hulgast pärineb see, mis kummitama jääb (vrdl "Tähistaeva killuke lõikab ründepilve pooleks" / "On leebe tuul süütamas tähtede südameid")
- Tauno Aints, sa meeldisid mulle juba Genialistides.
- Siim Aimla, sa meeldisid mulle juba... ammu.
- Laulupidu on patsisõbra paradiis- väga palju ilusate ja erinevate patsidega piigasid oli näha.
- Kas Ants Üleoja ongi laulupidu?
- Ülimalt olulise info rubriik: See "Klassi" sarjas ratastooliga poissi mänginud noormees oli laulmas. Mulle meeldis teda näha st.
- "Liivimaa pastoraal"!
- Juba eelmisel laulupeol mind huvitas, kas president ka lainet kaasa tegi. Seekord nägin pildi pealt, et tegi küll.
- Vihma ei hakanudki sadama.
On 1980ndate 2. pool Mexico Citys. 17-aastane kirjaniku tütar Luisa õpib rikaste koolis. Ta pole oma koolikaaslaste suur fänn. Tema põhilise tutvusringkonna moodustavad mingid tüübid väljaspool kooli. Aga pole kindel, kas see on oluline. Raamatus kirjeldatakse päris palju Luisa tähelepanekuid teda ümbritseva ja üldiselt maailma kohta, aga jällegi, pole kindel, kas see on oluline. Ilmselt on, kui on kirja pandud. Ühel päeval loeb Luisa ajalehest, et Mehhikos on tuuril mingi Nõukogude Liidu tsirkusetrupp ja sealt on põgenenud ukraina kääbused. Mingil põhjusel (ei seletata miks) tahab ta nad üles leida. Seetõttu sõidab ta vanematele midagi ütlemata koos ühe peaaegu võõra noormehe Tomásiga Zipolite randa (tuntud ka kui Surnute rand). See ei ole Tomási ja Luisa armastuslugu. Zipolites kohtub Luisa hoopis ühe mehega, keda ta merman iks nimetab ja räägib tollele kogu oma eluloo ära, kuigi too ei räägi isegi hispaania keelt. (Vähemalt ei ütle ta kunagi midagi.) Kõlab päris kummalise...
Kommentaarid
Postita kommentaar