Otse põhisisu juurde

Vigin

Üldises plaanis olen ma tolerantne. Mis puutub eri rassidesse, rahvustesse, mitmesugustesse vähemustesse nt.
Igapäevaselt ma pole tolerantne. Olen korduvalt mõelnud neist pisiasjadest, mis mind ärritavad, nimekirja teha, aga ei julge, sest see tuleks nii ilmatumalt pikk. Järgnevalt siiski mõned (üksikud) näited, selline pisikene sissejuhatus, öelgem.
Kui astroloogiasse näiteks kalduda, siis klassikud ütlevad, et Lõvidele olla iseloomulik vigade nimekirju teha. Ja ka konkreetsetele inimestele neid esitada. Ma päris nii hulluks ei aja, lihtsalt esitaks mõned tähelepanekud. Elus ikka paned asju tähele.
  • Matsutamine (jm sinna alla kuuluv, muuhulgas ei meeldi näha söödavat toitu teise inimese suus- seega, hea oleks suu söömise ajal kinni hoida)
  • luristamine (nii nohu korral kui joogiga, viimase puhul kõrrega luristamine ei loe)
  • köhimine & nuuskamine (saan aru, et paratamatud asjad, aga siiski..mõningad inimesed oskavad erakordselt ärritavalt haiged olla)
  • hingamine (selline kuuldav ja vihase tooniga)
  • ilma põhjuseta väga kõva häälega rääkimine (ei võrdu karjumisega)
  • silmakirjalikkus ja topeltstandardid, sh pisiasjades ( vana hea "Teise silmas pindu näed, enda silmas palki ei näe.")
  • avalikes kohtades röökivad lapsed (kui kusagil kohvikus lapsega inimene kõrvallauda istub, on juba ette teada, et varsti see laps ka kisama pistab)
  • lapsed, kes ei saa ise aru, miks on hea käituda normaalselt
  • sisutu patriotism (lähen hüüan korra laulupeol "Eesti! Eesti!" ja poetan kolm pisarat ja ülejäänud aja mõtlen, kuidas meie kirjandus, muusika jms on ikka täiesti alaväärsed teistega võrreldes)
  • ilmselgete asjade mitteteadmine (ma olen VEENDUNUD, et sina, kes sa loed, ikka tead, et Eesti ja Soome hümnil on sama viis)
  • "maailmaparandamine" (mis asja on ühel inimesel sinna oma nina toppida, mis tema asi pole)
  • oma tutvustega uhkeldamine (räägin mõnest kuulsast inimesest eesnime kasutades, et kõik ikka aru saaksid, et ma teda TUNNEN)
  • imalus (trügib arvutist ja telekast sisse, baa)
  • äraleierdatu ülekordamine (a la "Poliitikud ei tee midagi, ajavad ainult raha taskusse." No mida sa lahmid. Esiteks, see pole tõsi, ja teiseks, kui kellegi arvates ka on, on seda juba liiga palju kordi öeldud.)
  • "coolid" pubekad
  • tänaval kuuldavalt muusika mängimine (kaks tsikki kõnnivad, ühel tuleb laul telefonist)
  • sülitamine
  • liiga ilmekas luuletuse lugemine (meenub üks neiu kunagisest "Laulukarussellist")
  • ülepingutatud võõrkeele hääldamine (ehk püüd võimalikult aktsendivabalt kõlada)
  • inimesed, kes mingite inimeste seltskonnas hoopis teistsuguseks muutuvad (võib-olla tõesti on tegemist ühe inimese kahe eri küljega, aga kui vahe nende külgede vahel on liiga suur, on natuke võõristust tekitav)
  • "kohvi" (aargh! Aga proovi ainult spetsiaalselt seda sõna kasutada, et mind närvi ajada. Ei lähe läbi, kindlasti mitte.)
  • kõrvavärdlus (nt inimesed, kellel telekas jube kõvasti käima peab)
  • inimesed, kellele peab alati õigus jääma- seega ilmselgelt nad teavad kõike (olen loobunud nendega vaidlemast)
  • inimesed, kes vihkavad midagi/kedagi ilma põhjenduseta (a la "Venkud on nõmedad, sest nad lihtsalt on." Ei ole lihtsalt.)
  • inimesed, kes näevad ainult inimeste teatud viisil käitumist ega mõtle sellele, miks nii käitutakse
  • jaotus "head ja halvad inimesed" ("Sa oled hea inimene, see on sul silmist näha!" Tahaks karjuda noh. Inimesed ei ole head ja halvad, nende omadused on head ja halvad, ja ka see on suhteline. Endiselt keeldun ka sarimõrvarit halvaks inimeseks nimetamast, sest vaata eelmist, ja kindlasti on ka temal vähemalt üks hea omadus, aga ilmselt kümme. Ja kui see sarimõrvar ka tapab kellegi ära, keda ma tunnen, siis ikka ta pole halb inimene, vaid tema tegu on halb. Täitsa lõpp kus ma lähen närvi praegu seda kirjutades. Hirv.)
  • see, et kõik need tegelikult mitte nii suured asjad mind ärritavad. Võiks ju olla see "vana rahu ise", kelleks mind korduvalt peetud.
  • lõpetuseks loomulikult endalegi löök lagipähe ehk mitte kusagilt ei leia rohkem ärritavat kui iseendast ja mitmed asjad siit nimekirjast kehtivad kirjutaja enda kohta ka. Ja siis kindlasti mitmed veel, mida ma lihtsalt ei tea.

Kommentaarid

  1. mäh, ma pealkirja järgi nii lootsin, et sa ANU ka ikka sisse pistnud oled ;)

    VastaKustuta
  2. Eem..see ANU on mingi koodnimetus või?

    VastaKustuta
  3. no, mõnes mõttes ehk on ka.. aga ilmselt ei olnud minu sooritus sellele vihjates siis nii ilmne ;)

    VastaKustuta
  4. Aa, see...see on ärritavnaljakas, hoopis teine kategooria.

    VastaKustuta
  5. Priima nimekiri!
    See maailmaparandamise koht on ainult natuke... Miks see sulle ei meeldi?:P
    T.

    VastaKustuta
  6. Kas sulle maailm üldse meeldibki? Kas sulle elada üldse meeldibki? Kas sa tahaksid, et maailm käiks ainult sinu joont pidi? Hellõu.....Kaisa, kas sa oled kodus? Läheb lauajutuks!

    VastaKustuta
  7. läheb jutulinnuks nüüd, aga asi ei ole ju meeldimises või mitte meeldises.. arvamus võib ja peabki olema asjade kohta ja see ei sega, seni kuni ei hakata teisitiarvajatele ette kirjutama, kuidas nemad arvama peaksid, selleks et sulle meeldida..

    vidiit!

    VastaKustuta
  8. @T. Maailmaparandamine oligi jutumärkides seal, oli mõeldud sellist parandamist, mis tegelikult midagi ei paranda, vaid kokkuvõttes on lihtsalt mõttetu teiste asjadesse sekkumine.

    @ Mailit. Maailm mulle meeldib, elada ka meeldib ja seda, et maailm minu pilli järgi tantsiks, pole ma kunagi taotlenud, ka selle nimekirjaga mitte. Ega see, et mina mingeid nimekirju siin teen, ei muuda ju kokkuvõttes midagi. Ise käitun häirivalt edasi ja teised ka. Ja ei ole maailm üldse märgatavalt koledam koht sellepärast. Tähelepanekud lihtsalt, ju nõu.

    VastaKustuta
  9. Ee...aga kui Kaisa on selline kuri tädi, siis ei julge kuhugi tullagi enam ju. Ma ka arvan asjadest, aga ma üritan ka teatud asju mõista.
    Toome siit näite: no läksidki emme-issi lapsega kohvikusse, et igapäevarutiini natuke vaheldust saada, nemad pole ju süüdi, et laps nutma hakkas - selleks võis olla sada muud põhjust.

    VastaKustuta
  10. samuti ei ole välistatud, et ka neid vanemaid endid see ärritas ;)

    VastaKustuta
  11. Ja just nimelt. Nii nagu sina nii ka mina arvan asjadest, aga üritan ka mõista.

    Nuttev laps pole halvem laps ja samuti ei saa ta midagi teha, et mitte nutta (nagu ka vanemad ei saa midagi teha reeglina). Lihtsalt see konkreetne hetk häirib..kellele siis ikka lärm meeldib.

    Seega, nagu ennegi öeldud, mina ei oota, et kogu maailm mingisuguse Kaisa nimekirja peale oma käitumist muutma hakkaks ja ma ei arva neist halvemini sellepärast. Kokkuvõttes on asjad, mis mind segavad ju ikka minu probleem :)

    VastaKustuta
  12. just. tundeid tunda pole seni veel keelatud ja alati ei peagi kõige kohta positiivselt arvama :p

    VastaKustuta
  13. Nojah. Lihtsalt kõik lastega seonduv on mulle südamelähedasem. Kui mul last veel ei olnud, olin ka paljus kindlal seisukohal, aga praktika muudab nii mõneski asjas kindlat veendumust.

    VastaKustuta
  14. kogemused niimoodi tulevadki. aga see ei keela inimestel, kellel neid kogemusi veel pole, oma arvamust avaldada :p

    VastaKustuta
  15. Jah, ei vaidle vastu, kindlasti muudab, ja ongi väga hea ma ütleks. Erinevad arvamused on head, see tähendab. Diskussioon üleval nagu nalja :P

    VastaKustuta
  16. Toetan mõtet, et kogemustest õpitakse. Minu kindlad veendumused suhetest on kah pisut teisenenud. :P Aga teooriaid ja võrrandeid olen ikka veel pädev looma. :D Aga siis võib-olla viie aasta pärast lükkan need kah ümber?!

    VastaKustuta
  17. Sisutu patriotism? Ega siis patriotism ei tähenda eesti kirjanduse või muusika fännlust lihtsalt põhimõtte pärast, et eesti oma, siis peab meeldima. See on ju hoopis sisutühjem ja haledam...

    VastaKustuta
  18. Ei ma mõtlegi, et patriotism seda tähendab...lihtsalt minu meelest kuidagi ei lähe kokku patriotismiga, kui seda maad, kultuuri jms, mida enda sõnul nii hirmsasti armastatakse, samal ajal kuidagi alaväärseks peetakse.

    VastaKustuta
  19. vaga huvitav, aitah

    VastaKustuta

Postita kommentaar

Popid

Nikola Huppertz "Elamiseks liiga pikk"

Hiljuti lugesin sama autori raamatut "Kaunis nagu kaheksa" . Leidsin, et eesti keeles on Huppertzilt veel üks raamat ilmunud. "Elamiseks liiga pikk" tundus jällegi intrigeeriv pealkiri.  Peategelane Magali Weill on nimelt 13-aastane Hannoveri tüdruk, kes on 182 sentimeetrit pikk. See on tema jaoks problemaatiline peamiselt seepärast, et nii pikana pole ta enda arvates suudeldav. Juba praegu pole. Ja kui veel mõtlema hakata, et tema oodatav pikkus täiskasvanuna on ilmselt üle 190 sentimeetri... Tulevik tundub tume. Magali elab kortermajas koos arstist isa (kes Magali meelest keha küll eriti ei mõista), vähe närvilise ema ja mässulise vanema õega. Üks nende naabritest on 98-aastane härra Krekeler. Magali teab, et härra Krekeler hakkab varsti surema. Kust ta teab? No vaadake kui vana ta on!  Päris palju tegevust raamatus käibki härra Krekeleri suremise ümber. Kõlab masendavalt, aga pole masendav. Ongi tegelikult niuke mittemasendav raamat elamisest ja suremisest. Ütlem...

Leida Tigane "Sõber meriröövel"

Kes tahab lõbusat raamatut? Lugege "Sõber meriröövlit"! 1939. aasta Päevalehe romaanivõistluse II auhinna võitja on ilmunud Suvitusromaani sarjas ja ongi täitsa tõsine suvitusromaan.  Üliõpilasneiu Mariina saab suveks küllakutse sõbranna Riinalt. Kutsutakse maale, tallu. Mariina, linnalaps, on algul kahtleval seisukohal, aga otsustab siiski minna. Edasine on eksituste komöödia, kus Mariina tõelist maaelu näha ja tunda saab. Lugu oli ülimalt filmilik. Kogu aeg jooksis pilt silme ees. Juba põhiidee linnavurlest maal on ju naljakas ja eesti filmikunstis sugugi mitte võõras. Oli muidugi kohti, kus läks natuke liiga totakaks minu maitsele, aga need kohad ei domineerinud. Palju itsitamisväärset pakkus autori mahlakas sõnakasutus. Ka tegelaste nimed olid huvitavad:  Riina ja Mariina, professorid Põldpüü ja Kuusepuu.  Muidugi oli Mariina tegelaskuju üle vindi keeratud. Ta oli ikka täitsa teadmatuses kõigest, mis linnast väljapoole jäi, aga siin nii oligi tarvis, et nalja saada. J...

Gert Helbemäe "Ohvrilaev"

"Ohvrilaevaga" on suhted pikaajalised. Esmakordselt lugesin seda kusagil 12. klassis kohustusliku kirjandusena, siis 2012. aastal. Sedakorda ajas lugemissoovi peale raadiosaade "Loetud ja kirjutatud" , kus Helbemäest ja "Ohvrilaevast" räägiti.  Ülelugemine pole raske, kuivõrd raamat on õhuke - 1992. aasta väljaandes ainult 165 lehekülge. Olin seekord huvitav ja lugesin 1960. aastal Lundis ilmunud esmaväljaannet. See oli mõnusas väikses formaadis.  Raamatu tegevus toimub Tallinnas, ilmselt 1930ndatel. Ajaloo- ja filosoofiaõpetaja Martin Justus jääb suveks pealinna, kui tema naine ja tütar Narva-Jõesuusse puhkama sõidavad. Justus tahab nimelt oma Sokratese-teemalise raamatu kallal töötada. Siis kohtab ta tänaval naabruskonnas elavat 22-aastast juudi tüdrukut Isebeli (keda varasemast teab, aga ei tunne) ja leiab tollega vestluses ühise keele. Nende vahel areneb kirglik romaan. (Ei saa salata, olen oodanud, et saaks siin kusagil kasutada sõnapaari kirglik roma...

Ewald Arenz "Armastus halbadel aegadel"

Harv ja huvitav nähtus – meesterahva kirjutatud armastuslugu. Viiekümnele lähenev Clara kohtub neljakümnele läheneva Eliasega. Clara on juba aastaid lesk, aga polnud mehe eluajal abielus kõige õnnelikum, Eliasel on kirjade järgi lubadusteta suhe ühe Veraga. Pildil figureerivad veel Clara arstist vend ja dementne ema, Eliase peaaegu täiskasvanud tütar.  Eks ma hakkan nüüd jälle pihta oma tavapärase jutuga saksa keelest tõlgitud raamatute kohta. Need on teistmoodi kui inglise keelest tõlgitud. Kohati on midagi nagu kummalist, teisalt on midagi sellist, mis tuleb märksa tuttavam ette kui ingliskeelsest maailmast pärinevate raamatute puhul. Ju on 700 aastat saksa kultuuriruumis elamist ikka mõju avaldanud. Ja tõlked saksa keelest pole ka eales nii kohmakad kui tõlked inglise keelest. Ehk on saksa keelest eesti keelde tõlkimine juba algpunktis mõnevõrra loomulikum (loogilisem?). See on lihtne lugu tegelikult. Sellest, mis on lihtne ja mis keeruline. Kas lähtuda sellest, mis on lihtne, v...