Truffe kirjanurk

Vihmaussid olid vihmaga kõnnitee peale roninud. Üle aastate ma ütleks. Taustaks: Sa oled hea, sa oled väga hea, kuid mul ei ole sulle miskit anda. Ma tean, ma tean, kord tuleb ta, see kel sulle kõik on anda. Lauri Saatpalu ja Katrin Mandel "Sa oled hea"

Ennist, kui ma poes õunastruudlit ostsin(ja üks vanaema seda ka tegi), tuli mulle pähe, kui raske on tegelikult saada vanaemaks. Kõigepealt pead lapse saama, siis peab see sinu laps ka veel saama lapse(see polegi nii tõenäoline tänapäeval enam onju), siis pead nii kaua elama, et seda näha ja siis oma tolle lapsega piisavalt hästi läbi saama, et ta tahaks sind oma lapse vanaemaks, või noh, laseks sul sellena funktsioneerida reaalselt. Ja lõpuks oleks hea tolle väiksega ka sõber olla. Ega pole kerge, tuleb öelda. Muidu ma nägin poes ühte tüüpi, kellel oli Kelso vest. That is a BURN!

Rotit mänguke, vähemalt endal on huvitav. Nõnda siis, et järgnevas nimekirjas on 12 viimast skräppijat orksist. 1.Livia 2.Mari 3.Ingrid 4.Tauno 5.Mailit 6.Kaisa 7.Liis 8.Merilin 9.Keiti 10.Riina 11.Elmer 12.Angelina 1. Have you ever kissed number 7? Ei saa öelda, et oleks isegi sellelähedases olukorras olnud. 2. What's the best memory you have of 9? See, kui ta kiusas mind põhjendusega, et ma olevat kiusatav. 3. When is the next time you're going see 4? See huvitaks mind ennast ka. 4. Is number 8 pretty? Noh, ega päris peletis pole. 5. What was your first impression of number 10? Kes seda enam mäletab. Ilmselt tumedasilmsus hakkas silma. 6. How did you meet 3? Niimoodi, et ma tundsin Teelet ja ta tundis Teelet. 7. Is 11 your best friend? Mitte päris:D 8. Have you seen 5 in the last month? See küsimus tahab mulle midagi meelde tuletada ma arvan. 9. Do you think 2 has a crush on you? Vaevalt küll. 10. When was the last time you saw 12? Esmaspäeval 11. Have you ever been to 1'...

Neid inimesi, keda iga päev ei näe, saab sealt vaadata. Lihtsalt et nägu ei ununeks ja nii. Võimalus näha mehi kätest kinni hoidmas- meeldivalt rasvane hoop homofoobiale. Viimase ja mitte hapupiimasena ka see, et ilusad laulud on, ja just need, mida vahepeal on vaja kuulata. Tähistaeva killuke lõikab ründepilve pooleks..

Mulle ei meeldi, kui lastele pannakse sihilikult sarnased nimed, nagu Klaarika ja Kirsika või Sten ja Sven. Maitea. Iga laps peaks ikka enda nägu olema. Sest see, kui nooremale lapsele pannakse Merit nimeks ainult sellepärast, et vanem on Marit, mõjub kuidagi kistult. Kuidas see Merit siis ennast tundma peab? Et õele pandi esimesena nimi ja siis järgmise lapse puhul ei hakatud isegi suurt nimede valikut tekitama või vaatama, kelle nägu see laps on, ja pandi lihtsalt sarnane nimi. Nõme ju. Mis vahe on ettekandel ja referaadil? Peale selle, et esimene on suuline ja teine kirjalik. Kas on nii, et ettekanne peaks olema eelkõige kuulajatele huvitav ja referaat endale? Või peaks mõlemad olema endale huvitavad? Äkki hoopis mõlemad kuulajale/lugejale põnevad eelkõige? Ei, ma usun, et tõde on kusagil vahepeal. Tõde on alati kusagil vahepeal. Kui ta olemas on, ma mõtlen. Miks kellelgi sünnipäeva pole? Isegi orksis, kus on sõprade hulgas kohati ka ikka suht lambiinimesi(ja seega sünnipäevaaja var...

Veera hindas ennast andevaeseks, seepärast ei lootnud ta saada kellekski, kes seisab üksinda ja kelle poole vaadatakse alt üles. Ta fantaasia küündis vaid unistama eesmärgist, mitte aga looma surematuid poeeme. Ta pidas vaevalt viisi ja laulis piiksuva häälega. Ta käsi kobas paberit nii ebakindlalt, et ükski ülesjoonistatud figuur ei sarnanenud loodusliku objektiga. Ta lühikesevõitu jalad ei olnud lahti tantsuks. Mõte mõnele valemeid täis teadusele ajas külmajudinad selga. Maade ja teadusalade avastamine polnud hapra naisterahva osa. Pikkadel õhtutundidel mõtles ta printsile, kes tõstab ta kerge keha kätele ning kannab läbi elu. Ennast ületades oleks ta võimeline sellele printsile sünnitama ühe või isegi kaks last, sellest saaks hindamatu kingitus inimsoole. Aga andekas polnud ta ka seksis, seda kinnitas senine nigel kogemus. Kuid ta lootis, et suur armastus teeb temaga imet ning toob nähtavale etteaimamatu. /---/ Võib-olla oli kurjast ka Veera püüdlemine kõrgustesse? Las jääda oma maa...

Poriloigutantsud Poriloigutantse tantsime pika säärega kummikutes. Kui mõne tantsija kummikud on madala säärega, tuleb tantsudeks valida madalam loik. Poriloigutantsude tuntuimad sammud on sumpamine, pritsimine, sulpskükitamine ja üleshüpped. Viimaste juurde kuuluvad lahutamatult ka hüüatused. Näituseks "ohoo" või "karamba". Tansude lõpul kallame säärikud kuivaks ja paneme nad ahju äärde kuivama. Juhani Püttsepp. 49 aastaaega. Oktoobrivallatused #1