Nikola Huppertz "Kaunis nagu kaheksa"

 


Selle raamatu tõmbasin raamatukogus suvaliselt riiulist välja. "Kaunis nagu kaheksa" tundus kaunis ebatavaline pealkiri. 

Malte on 12-aastane poiss, kellele väga meeldib matemaatika. Ta on matemaatikas andekas ka, käib endast märksa vanematega matemaatikaringis näiteks. Kaheksa on tema lemmiknumber. Ta seletab ära ka mis põhjusel. Üks tüdruk matemaatikaringist, kes Maltele meeldib, on ka tema meelest kaunis nagu kaheksa.

Lugu saab alguse sellest, et Malte ning tema ema-isa juurde on ajutiselt elama tulnud isa tütar Josefine. Viimane on mässuline teismeline, kes isa suurem fänn ei ole, Maltega seevastu saab hästi läbi. Teemaks tuleb see, mis enne Malte sündi juhtus - mis asjaoludel isa ja Josefine ema lahku läksid, miks suhted Josefine ja isa vahel katkesid, kas keegi peaks ennast ses olukorras süüdi tundma. 

Päris head tummised ja tõsised teemad. Mille lahendamisel minu meelest see isa jäigi suht uduseks kujuks. Mingeid lauseid ta seal ütles küll, aga minu jaoks polnud selge kuidagi. See võis vabalt olla ka nii mõeldud, sest vaatasime asja siiski 12-aastase vaatepunktist. Maitea kui paljud 12-aastased täiskasvanuid lõpuni mõistavad.

Siiski oli see arusaadavalt täiskasvanu poolt kirjutatud raamat. Mitte selles mõttes, et lastele arusaamatu oleks. Lihtsalt aru on saada, et täiskasvanu üritas võtta lapse vaatepunkti ja kirjutas. Mõne lasteraamatu puhul pole nii palju aru saada.


Malte oli lahe poiss. Talle päriselt meeldiski matemaatika. Nohikutest peategelastega raamatud on ikka huvitavamad kui muud. Ma ütleks et loogiline, aga kõik ilmselt ei nõustu.

Saksamaal toimus kogu see lugu. Nikola Huppertz on saksa kirjanik. "Kaunis nagu kaheksa" ilmus eesti keeles 2022 ja 2024. aastal on Vesta kirjastus ilmutanud ka Huppertzi raamatu "Elamiseks liiga pikk" pikakasvulisest 13-aastasest tüdrukust.

Helen Käit "Suur suveseiklus Sillamäel"


Eesti raamatu aasta on ju. Eelmisel aastal lugesin vist 6 Eesti autorite raamatut. Mõtlesin, et sel aastal võiks lugeda 12. Igas kuus üks. Minimaalselt. Esimene ongi loetud juba. Panin talle rukkilillemärgise juurde ja puha.

6-aastane Salandra on venna, ema ja ema sõbrannaga suvereisil. (Isa on Soomes tööl, olgu öeldud.) Plaan on Narvast Rakverre linnust (ja sealset luukerega õõvakambrit) vaatama minna, aga auto läheb Sillamäel katki ja muidugi võtab selle parandamine just nii palju aega, et jõuaks vahepeal Sillamäel paaripäevase rannapuhkuse veeta. 

Kui see raamat ilmus, oli temast vist lugu AK kultuuriuudistes. Igal juhul jäi kusagilt kõrva, et selline asi on kirjutatud. Pealkiri täitsa intrigeeris. Tundus tavapäratu, et mingi lasteraamatu tegevus toimub konkreetselt Sillamäel. Samas miks ta ei võiks seal toimuda. Mulle üldse meeldib, kui tegevus mingis konkreetses kohas toimub. Nimetatakse ja kirjeldatakse kohti, mis päriselt olemas on. Selle maja, mis kaanel on, võib näiteks lihtsa vaevaga välja guugeldada. Ööbima saab ka minna, see on hotell.

Tohutult palju ei juhtunud siin, aga ei saa ka öelda, et auto katkiminek pole sündmus. Või rannaskäik või koera jalutamine. 

Nagu mul tihti, on jube raske lasteraamatute kohta midagi öelda. Püüan enamasti lihtsalt aru saada, kas raamat on sihtrühma osas vastutustundlik. See tundus olevat. 

Ema sõbranna Mareta oli lahe tegelane. Usun mõistvat, millist kuju täpselt tema näol oli luua püütud.

Illustratsioonid (autor Sirly Oder) olid armsad. Vast sellised, mis lastele ka võiksid meeldida. 

Minu selleaastane statistikakiiks.
Kirjutan iga raamatu juures välja mõned andmed peategelase kohta.

Nime Salandra nähes mõtlesin, kas autor on "Lohetätoveeringuga tüdruku" fänn. Statistikaameti eesnimede statistika leht sellise nime kohta midagi ei ütle. Liiga vähe nime kandjaid.

Kokkuvõte 2024 : ühe lausega

Loe kui ...

  • Joonas Sildre "Kahe heli vahel : graafiline romaan Arvo Pärdist"
    huvitab kuulsa inimese elulugu ja sa ei arva, et graafilised romaanid on mingi jolka-jalka

  • Susan Rogers / Ogi Ogas "Nii see kõlab"
    tahad teada, miks muusika sulle (ja üldiselt inimestele) sellist mõju avaldab
  • Priscilla Morris "Black butterflies"
    soovid lugeda inimeste hakkamasaamisest sõjaaegses piiramisrõngas olevas linnas
  • André Aciman "Kutsu mind oma nimega"
    hindad kaunis keeles kirja pandud lugu

  • Robert Seethaler "A whole life"
    sulle meeldivad rahulikult kulgevad raamatud, mis siiski ruttu läbi saavad
  • Margaret Atwood "Penelopeia"
    arvad, et mütoloogia on aktuaalne ka 21. sajandil
  • William Makepeace Thackeray "Edevuse laat"
    sul on aega ja kannatust
  • Astrid Lindgren "Madicken"
    pole seda veel lugenud. (Korra elus võiks ikka "Madlikest" lugeda ju.)

  • Mario Vargas Llosa "Paha tüdruk"
    meeldivad libeda sulega autorid, kes on samas head autorid
  • Aleksandr Puškin "Jevgeni Onegin"
    riime ei karda
  • Richard Osman "Kõige viimane saatan"
    eelmised osad on loetud


  • Rabih Alameddine "Ülearune naine"
    tahaksid väärtkirjandust lugeda, aga ei tea, millist raamatut võtta (siin on tohutu hulk viiteid maailmaklassikale)
  • Colm Toibin "Long Island"
    oled lugenud Colm Toibini raamatut "Brooklyn" 
  • Kate Morton "The secret keeper"
    sobib paljude keerdkäikudega ajalooline romaan
  • Meri Valkama "Sinu Margot"
    huvitab raamat, mis sunnib ehk eestlase tavapärasest vaatest välja astuma
  • Rebecca Wait "I'm sorry you feel that way"
    sind ei sega, et tegelased on kogu aeg õnnetud
  • Ewald Arenz "Suur suvi"
    meeldivad korralikult kirjutatud noortekad, mis ülikiiresti ei kulge
  • Sven Mikser "Vareda"
    vt eelmist
  • Astrid Lindgren "Alla vi barn i Bullerby"
    tahad keelt õppida, hea lihtne lugu
  • Alex Schulman "Malma jaam"
    head, kuid masendavad raamatut on sinu teetass
  • Tarjei Vesaas "Jääloss"
    õues on 30 kraadi sooja ja toas on ka palav ja tahad midagi jahutavat (siin on häid vanakooli Norra talve kirjeldusi)
  • Robert Seethaler "Tubakapoodnik"
    oled (hiljuti) Viinis käinud - mainitakse kohti, mis ilmselt tuttavad tulevad

  • Katarina von Bredow "Flyga högt"
    meeldivad ladusad noortekad
  • Monika Undo "Keele konksvingerdusi"
    tahad sõnavara täiendada. See raamat võib olla helem sinu päevas
  • Joonas Sildre "Värviline Mägi"
    ei karda vähe julgemaid joonistusi ega värve
  • Florian Illies "1913. Sajandi suvi"
    huvitab teistsuguses vormis ajalooline romaan
  • Alice Oseman "Solitaire"
    leiad samastumiskohti pessimistliku ja sarkastilise teismelise tüdrukuga
  • Holly Williams "Millal on armastuse aeg?"
    tahad alternatiivset ülevaadet Suurbritannia lähiajaloost


  • Synne Sun Løe "Vihane psühholoog"
    leiad, et sul on huumorimeelt
  • Banana Yoshimoto "The premonition"
    soovid kauni välimusega raamatut, mille lugemine kaua aega ei võta
  • Jenny Mustard "Okay days"
    kõik need kaasaja noorte naiste lood peale lähevad
  • Clarice Lispector "Tähetund"
    tahad stiili poolest ebatavalist raamatut
  • Kyung-Sook Shin "Violets"
    huvitud muuhulgas lillesortidest
  • Daniel Schreiber "Alone"
    tahad lihtsas keeles kirjutatud raamatut, millele saaks aeg-ajalt kaasa noogutada
  • William Faulkner "Kui ma olin suremas"
    meeldivad stiili poolest ebatavalised raamatud
  • Peter Høeg "Preili Smilla lumetaju"
    sulle meeldib Stieg Larssoni "Lohetätoveeringuga tüdruku" sari + suudad keskenduda
  • Francesc Mirailles "Armastus pisiasjades"
    natuke kummaline kõlab pigem komplimendina


  • Jenny Jackson "Pineapple Street"
    kollased esikaaned meeldivad?
  • Becca Freeman "The Christmas orphans club"
    meeldib lugeda sõpruskondadest
  • André Aciman "Find me"
    "Kutsu mind oma nimega" on enne loetud
  • Tauno Vahter "Elevandi üksildus"
    oled mõnda tema raamatut varem lugenud (sest ma seda esimesena ei võtaks)
  • Bernard Schlink "Homecoming"
    ... Loe parem Schlinki raamatut "Ettelugeja"
  • Rachel Lynn Solomon "Past Present Future"
    raamat "Eile. Täna. Homme" on enne loetud
  • Adib Khorram "The breakup lists"
    meeldivad ameerika kooliromaanid, kus tegelaste hulgas nii kooliteatriga tegelejaid kui sportlasi
  • Natasha Lester "The three lives of Alix St Pierre"
    sind huvitab muuhulgas moeajalugu 
  • Maria Sveland "Bitterfittan"
    feministlik kirjandus tundub söödav
  • Anders Paulrud "Som vi älskade varandra"
    meeldib lugeda sõpruskondadest
  • Katarina Widholm "Südametuksed"
    meeldivad pisut vanamoodsas stiilis kirjutatud raamatud (mille tegevus on ka aastakümneid tagasi)
  • Bengt Ohlsson "Swing"
    Leedu svingerite puudumisel kõlbavad ka Rootsi svingerid
  • Martina Haag "Det är något som inte stämmer" / "Midagi on valesti"
    meeldivad tabavalt kirjeldatud emotsioonid
  • Margus Luik "Elu Elisabethiga"
    pakub huvi, milline võis olla elu 1939. aasta Tallinnas

  • Barbro Lindgren "Världshemligt"
    huvitavat näidet lasteraamatust, mis on ajaga pigem ära vananenud
  • Katarina Widholm "Soojad käed"
    "Südametuksed" on loetud
  • Rick Riordan "Percy Jackson ja Välguvaras"
    meeldivad lood, kus lõikuvad tänapäev ja antiikmütoloogia
  • Lasse Lønnebotn "Vendade vägi"
    vähemalt kuulnud oled, kes need Bø-vennad on
  • Juan Rulfo "Pedro Paramo"
    oled valmis, et vahepeal ei saa aru, kes ja mis ajas räägib

  • Triin Talk "Auhind õigesti elatud elu eest"
    meeldivad lood ühe elu alternatiivsetest variantidest
  • William S. Burroughs "Junky"
    tahad narkomaani kohta lugeda
  • Ethan Hawke "Ash Wednesday"
    meeldivad väga pikad dialoogid

  • Dawn Powell "The locusts have no king"
    soovid olla lugenud näidet 20. sajandi I poole obskuursevõitu kirjandusest
  • Haruki Murakami "Tantsi, tantsi, tantsi"
    sulle Murakami meeldib (see pidada palju ütlema)
  • Nina Wähä "Babetta"
    ... Sama kirjaniku "Testament" olevat parem
  • Marian Keyes "Täiskasvanud"
    meeldivad paljude tegelastega perekonnalood

  • Jennifer Niven "Breathless"
    klišeed ei sega
  • "Meister : enese leidmise teekond"
    oled toas, kus pole midagi teha ja see raamat on seal ainuke?
  • Toon Tellegen "Siili igatsus"
    soovid meelde tuletada, millised loomad kõik maailmas olemas on
  • Sophie Gonzalez / Cale Dietrich "If this gets out"
    huvitavad kõik põhjused, miks kuulsas poistebändis olemine on raske

  • Meghan Quinn "Vacation wars"
    tahad lihtsat inglise keelt harjutada
  • Becky Dean "Armastus ja teised suured lootused"
    oled jälle kusagil igavas toas, kus on ainult see raamat

  • Heather Darwent "The things we do to our friends"
    sind kaanepilt intrigeerib (kuigi ma sain küll tünga)

Tähelepanekuid ehk lambistatistika 2024

Mingid lambid asjad, mida 2024. aastal loetud raamatute kohta tähele panin. 

Lilla osa helgib

Mis üldse kaante peal on?
Loomad või inimesed?

Milline hurmav udune pilt, kas pole?

Ühest kuue inimeseni on kõik kaantel olemas

Loomad kaantel

Raamatukaantel domineerivatest värvidest saab ka vikerkaare lihtsasti kokku

Kõige paksem raamat: Thackeray "Edevuse laat" (864 lk)
Kõige õhem raamat: Clarice Lispector "Tähetund" (70 lk)


Üldse kokku tuli 20 620 lehekülge. Kui see 365-ga jagada, saab 56 lehekülge päeva kohta. Võttes arvesse, et lehekülgi on igasuguseid (suuremaid ja väiksemaid, täisi ja poolikuid, audioraamatute "leheküljed" on alati loetud muu tegevuse kõrvale), siis tegelikult polegi midagi röögatut. Üsna normaalne ju, kui inimene tund aega päevas näiteks loeb. Eriti hea, kui see aeg võetakse telefoniketramisajast.

Kõige kauem loetud raamat:
Rebecca Wait "I'm sorry you feel that way"

Alustasin aprilli alguses, ühel hetkel jätsin pooleli, sest tundus, et kõik on seal kogu aeg õnnetud. Kuna raamat mulle siiski füüsilisse käeulatusse jäi, hakkasin lõpuks edasi lugema ja juuli alguses sain läbigi. Sel raamatul oli intrigeeriv avalause muide: "On the whole, they enjoy a funeral."

Raamat, mida ei teadnudki, et loen:
Ethan Hawke "Ash Wednesday"

Sekeldus ühe e-raamatuga, mis väitis end olevat hoopis Hawke'i raamat "A bright ray of darkness".

Parimad pealkirjad

Raamatutest sõbrad


Aasta autorinimi

William

William S. Burroughs, William Faulkner, William Makepeace Thackeray. Ei kedagi 21. sajandist.


Kõige rohkem MEELDIS lugeda:
Mario Vargas Llosa "Paha tüdruk"

Tähendab seda, et ma reaalselt lugedes panin vahepeal raamatu kinni ja mõtlesin, et iiiiisssand kuidas mulle meeldib lugeda just sellist ja sel moel kirja pandud teksti. 

Kõige ootamatumad tegelased:
Synne Sun Løes "Vihane psühholoog"

Kõige rohkem viiteid teistele raamatutele:
Rabih Alameddine "Ülearune naine"

Proovisin algul neid kõiki üles kirjutada, aga ruttu läks raskeks. Ikka palju oli ja kohati nimetati ilma autorita. Viiteid klassikalisele muusikale ka oli ka mitmeid.

Raamat, kust sai kõige rohkem sõnu teada:
Monika Undo "Keele konksvingerdusi"

Sai tõesti lõbusaid sõnu ja väljendeid, millega oma kõnet näiteks lopsamaks muuta.



Kuu raamat, klišeemeeter, avalaused : tulemused

 Niisiis plaanisin 2024. aasta alguses järgmist:

1. Lugeda igas kuus läbi üks raamat endatehtud nimekirjast

10 kuud püsisin joone peal. Edasi ei püsinud, sest järgi jäid raamatud, millest üks on 500 lehekülge ajaloojuttu üsna suures formaadis ja teine 1000 lehekülge. Ei olnud tunnet nii suuri asju ette võtta.

Leidus pärleid - lausa 3 raamatut siit on aasta kokkuvõttes top 10-s.

Kõigi kümne loetud raamatu keskmine hinne 7,15 (kah ju kõvasti üle keskmise). 

2. Täita iga loetud raamatu kohta 10 punktist koosnevat klišeemeetri tabelit

10 punkti on kriteeriumid, mis kirjeldavad kuidagi raamatuid/autoreid, mida/keda tüüpiliselt loen. 

Täitsin seda iga kord suure huviga. Ühtegi nullskoori ega skoori 10 ette ei tulnud, aga tuli sinna lähedale. 

Peaaegu kõigil kaantel figureerib mõni naine, kuigi esikaante kohta polnud klišeemeetris midagi. 

Oleks Astrid Lindgren mees, oleks 1. raamatu eest nulli kirja saanud.

Ühtlasi mind väga huvitas, mis klišeemeetri keskmine skoor aasta peale tuleb (et kui tüüpilisi asju siis loen). Tuli 4,85. Mida oligi tarvis tõestada. Keskmine. 

Kui vaadata, kuidas olen hinnanud kõrge klišeeskooriga raamatuid ja kuidas madala skooriga raamatuid, selgub ka vaid see, et keskmiselt umbes samamoodi. Statistika on ikka imeline asi, kõik toob keskpõrandale kokku ;)

3. Kirjutada välja iga loetud raamatu avalause, et lõpuks vaadata, kas neist midagi põhjapanevat järeldada võiks. 

Suurem osa esimesi lauseid olid suht suvalised. Mõni intrigeeriv siiski leidus. 





Kjell Westö "Väävelkollane taevas"

Kirjeldus raamatu kaanelt:

Romaani „Väävelkollane taevas“ tegevustik hargneb päikselistest 1960. aastatest meie pimedasse aega. Lihtne Helsingi poiss tutvub maal suvitades jõukasse ja mõjukasse Rabelli suguvõssa kuuluva endavanuse Alexiga. Tänu sellele sõprusele saame lähema pilgu heita suguvõsale ja selle klantspinna all peituvatele saladustele. Poiss armub Alexi õesse Stellasse, nende suhted kestavad aastakümneid, ikka armastades ja tülitsedes, lahku minnes ja kokku saades, kui maailm samal ajal nende ümber muutub ja nende ellu sekkub.

Autor Kjell Westö on soomerootslane nagu ka suur osa raamatu tegelastest. Nõnda et tegevus on Soomes, aga raamat on kirjutatud rootsi keeles ja ka kohanimed näiteks on paljus rootsikeelsed. 

See on sedasorti raamat, millesarnased mulle kõige rohkem meeldivad. Arenguromaan? Võetakse mingi inimene lapsest peale ette ja lugu läheb enam-vähem läbi elu. Nagu Bildungsroman, aga ajaliselt pikem.

Siin püüti ka peategelasest järgmist põlvkonda lõpus oluliseks mängida, aga see minu jaoks kõige paremini ei töötanud. Peategelane küll seletas, et tema jaoks on nad kõik omavahel seotud (ja tehniliselt nad muidugi ongi), aga mul ei klikkinud ära. 

See kontseptsioon ka ei istunud, et päris alguses oli üks seik tänapäevast, siis mindi enam-vähem kogu raamatuks minevikust rääkima ja lõpuks jõuti taas olevikku välja. Ma oleks lihtsalt tahtnud sirgjoonelist lugu tegelase minevikust olevikku. 

Tegelased meeldisid. Huvitav oli see, kuidas peategelase lapsepõlves olulist rolli mänginud Alex täiskasvanupõlves justkui tagaplaanile jäi, aga samas anti mingite väikeste seikade kaudu siiski edasi, millega ta tegeles ja mis temaga toimus.

Ilmselt oli autori üks eesmärke ka Helsingit kirjeldada, anda edasi olustikku läbi aastakümnete. Tõenäoliselt kõnetab neid, kes Helsingiga kursis on. 

See kindlasti pole raamat neile, kelle meeldivad raamatud, kus midagi juhtub. Siin on lihtsalt inimese elu, ei ole tohutut pinget, mis kasvaks ja kuhugi välja jõuaks. Võib öelda, et midagi laheneb küll, aga niimoodi rahulikult. 

Ausalt öelda tahaks näha seda filmi, mis raamatu põhjal on tehtud. Kahjuks ei käinud kolm aastat tagasi Elektriteatris, kui seda näidati. 



Tellimine: Postitused (Atom)