Trygve Gulbranssen "Ja taamal laulavad metsad"


Norras toimub lugu, tundub, et 18. sajandi lõpupoole (sest mainitakse, et Prantsusmaal on kuningas juba pea kaotanud). Tegelased on Björndali talu pojad, kolme põlvkonda kohtame raamatu jooksul. Neil on mõningaid omadusi, mida teistel naabruskonna talupoegadel pole, mistõttu neid kadestatakse ja vihatakse, aga ka kardetakse. Kuidas nad seoses sellega ja niisama elu näevad ja mida mõtlevad, võibki raamatust lugeda. Üks karu on ka tegelane (kuigi ainult alguses). 

  • Sisu
    Puha klassikalised teemad. Raha ja võimu mõju, kadeduse mõju, inimlikkus ja selle kaotamine ning taasleidmine, inimese suhe loodusega ja naabrimehega ja saatusega. 
  • Stiil
    Üsna lobe suures plaanis. Aga mitte päris nii ajatu, et praegu lugedes aru ei saaks, et see juba ammu on kirjutatud. Vahepeal ütles päris teravalt: Tubades ja nurkades rääkisid seelikutega eided ja need eided, keda nimetatakse meesterahvasteks. Ühtlasi võtab autor elu mõtte üle arutleda:

    Elu mõte on ehk just, et peame end kannatlikult võitlema kõigist kahtlusist ja kogu mõistetamatusest läbi ega tohi kunagi loobuda. Küllap siis igaüks saavutab küpsuse, mis vastab ta võimeile ja jõule, ning küpsuse tase on igaühele meist elu tulemuseks. Mõni jõuab ainult vähe maad, teised jõuavad kaugele, ent küsimuses on, kas inimene on teinud oma parima.
  • Emotsioonid
    Ülimalt elevile nagu ei läinud. Meeldis niimoodi rahulikult ja mõistuspäraselt. 
  • Tegelased
    Täpselt sihukesed tegelased, kes kirjanduse tunnis raamatuanalüüsil ette võetaks. Kohati on otsesed tegelaste olemuse kirjeldused, kohati loed tegudest või ridade vahelt midagi välja. On mitmeid robustseid sõnaahtraid tüüpe. Ja muidugi hingepiinad, mida tollased inimesed harva kellelegi sõnades väljendasid. 
  • Atmosfäär
    Kirjeldusi oli igasuguseid (aga mitte tüütavalt palju järjest). Metsi ja maid kirjeldati ja hobusaanisõite ja piduõhtuid ja taresid. Tuli pilt ette küll.
  • Mõtete ärgitamine
    Ootamatult vähe. Tegelaste motiivide üle arutlesin vahepeal.
  • Lõpp
    Peris õnnelik vist mitmele tegelasele (kellel võit enda, kellel saatuse üle). Ettearvatav polnud, sest pole sedasorti raamat, kus õnnelik lõpp iseenesestmõistetav oleks. 
  • Kestev mõju
    Raamatu esmailmumisest on oma 90 aastat möödas, aga Eestis näiteks ilmus möödunud aastal uus trükk. On klassikalise raamatu moodi kohe. Kas ma ise uuesti loeks? Hm, pole kindel. 
  • Sisuväline
    Lugesin 1953. aastal Torontos ilmunud Orto kirjastuse väljaannet. Niuke lahe pisut väiksemas formaadis ja selge kirjaga. Ühtlasi mõjusid mingid sõnad ja konstruktsioonid kohati naljakalt, sest niuke vanakooli keel oli veel kasutusel siin. Rikastav.


Lydia Sandgren "Kogutud teosed"

Huvitav nimi romaanile. Aga seletatakse raamatus ilusti ära. Kuna raamat laiub ligi 700 leheküljel, siis tundub, et talle niuke suurejooneline nimi anda oli ka täitsa kohane. 

Peategelasi on kolm (minu meelest): kirjastuse omanik Martin Berg, tema naine teadlane/mõtteloolane Cecilia ja nende sõber kunstnik Gustav. Tegevus toimub 21. sajandil, kus peategelased on ca 50-aastased, aga samal ajal ka minevikus, alates sellest, kui Martin ja Gustav põhikoolis sõpradeks said, kuni selleni, kui Cecilia 15 aastat tagasi ühel päeval kadus.

21. sajandi tegevuses tõstab Cecilia tütar ühe võimaliku niidiotsa peale sattudes oma ema loo taas päevakorda.

  • Sisu
    Palju teemasid, kõik huvitavalt kaetud. See lause, et inimesed on erinevad, on kõige leierdatum üldse, aga jätkuvalt on sel teemal võimalik kirjutada raamatuid, mis ei leierda. Mis sorti elu kellelegi sobib, mis on kellegi prioriteet, kui palju mõjutab inimest see, mis tal on, ja kui palju see, mida tal pole kunagi olnud, kui palju inimene erineb 50-aastasena sellest, kes ta oli 25-aastasena, loomeinimeste rõõmud ja piinad jne jne. Ikka imestan, kuidas sihukesi lugusid välja mõeldakse, usutavalt. 
  • Stiil
    Ladus. Kuigi tegevus toimus nii olevikus kui minevikus, ei hakanud need omavahel segi minema. Ilmselgelt pidi autor ise ka kursis olema kõigi nende filosoofide ja muude vaimuinimestega, kellest raamatus juttu tehti, muidu poleks nii arusaadavalt neist rääkida osanud. Päris lõpu eel oli hea lause:
    Inimesed konstrueerivad lugusid, millega nad suudavad elada.

  • Emotsioonid!
    See pole mystery thriller, ei ole page turner. Kusagil 300. lehekülje juures tuli korra isegi mõte, et kas nüüd rohkem juhtuma ka hakkab. Aga see oli korraks, huvitav oli enne ja ka pärast, lihtsalt sel moel nagu aeglased raamatud seda on.
  • Tegelased
    Kõige tugevam külg ma arvan. Kolm põhitegelast olid nii hästi loodud, et lugejana pidevalt arutlesid nende motiivide ja mõtete üle. Lõpuks kõigest võib-olla päris aru ei saanudki. Või ütleme pigem, et jäi õhku mitmeid variante. Kõrvaltegelased olid ka vägagi huviäratavad. Mingeid asju vihjati nende kohta, mille kohta oleks tahtnud rohkem teada. Ise võis muidugi mõelda.
  • Atmosfäär
    Kui tahaks norida (väga ei taha), siis siin natuke võiks. Halvasti polnud midagi. Aastakümnete tagune Göteborg, 21. sajandi Göteborg, vahepeal Pariis ja Berliin eri aegadel. Lihtsalt tegelased olid taustast nii palju olulisemad, et päris kindlat ettekujutust ei tekkinud selle kohta, mis tunne oleks näiteks 1970ndate Göteborgis elada olnud vms.
  • Mõtete ärgitamine
    Mitte sel moel, et midagi guugeldama oleks läinud. Aga. Väga palju tekkis mõtteid raamatu üldiste teemade kohta - inimtüüpide erinevused jms. Pluss teooriad selle kohta, mis raamatus edasi selgub ja saab. 
  • Lõpp
    Sobis kõik, mis viimase ca 100 lehekülje jooksul juhtus. Siin läks juba ka kaunis pingeliseks. Päris-päris lõpp oli edasimõtlemisvõimalusi pakkuv. 
  • Kestev mõju
    Juba viimast paarisada lehekülge lugedes mõtlesin, et tahaks nüüd eestpoolt uuesti lugema hakata, et oskaks mõne tegelase tegevusi ja ütlemisi teistmoodi tähele panna. 

  • Sisuväline
    Kõvad kaaned, normaalse suurusega kiri, hea tõlge, kirjavigu polnud. Haruldane lihtsalt!

Tuli päris pikk kiidulaul nüüd : )



Lugemissõõrid 2023

   

80 palli 20 pildil ehk minu selleaastane versioon lugemisbingost. Ainult ta pole päris bingo, sest eesmärk pole kõiki palle ära täita, vaid lihtsalt vaadata kui palju palle täidetud saab ja kui palju neljaseid gruppe kokku saab. Väikesed võidud jms. Maitea miks. Hasartmäng või midagi. 

Lucy Maud Montgomery "Anne of the island"


3. raamat sarjast "Roheliste Viilkatuste Anne". Anne lahkub senisest elukohast Avonleast, et ülikooli minna. Ülikoolis õpib ta inglise keelt, elab koos seltskonna teiste naisüliõpilastega ja talle tehakse  mõned abieluettepanekud. 
  • Sisu
    Peategelase elu ja arengu mõttes sisu olemas, samas oli peatükke, mis võinuks olemata olla. Ühtlasi niuke naiivne mitmes kohas. Tohutut analüüsi just ei tehta.
  • Stiil 
    Ajatu - ei mõjunud väga vanamoodsalt 100-aastase raamatu kohta. Sain uue väljendi ka teada inglise keeles. To be a gooseberry - viies ratas olema.
  • Emotsioonid!
    Mõnevõrra haaras, igav ei olnud, aga poolelijätmisega polnud ka raskusi.
  • Tegelased
    Anne põhiliselt - silmapaistev, värvikas ja enamasti loogiliselt mõistetav tegelane. Oli ka koloriitseid kõrvaltegelasi (nt ülikoolikaaslane, kes ei suutnud midagi otsustada).
  • Atmosfäär
    Vist peamisi põhjuseid, miks selle sarja raamatuid loetakse. Sooja teki moodi maailm.
  • Mõtete ärgitamine
    Natuke ikka. Naised ülikoolis üle 100 aasta tagasi, nende elu-olu ülikooli ajal jms. Google Mapsis käisin ka vaatamas, kust kuhu Anne täpselt ülikooli minekuks liikus.
  • Lõpp
    Tore, aga etteaimatav.
  • Kestev mõju
    Põhimõtteliselt olemas, sest ilmus esmakordselt juba 1915 ja mina 2023 ikka loen. Aga sarja 1. raamat on vist enamasti tuntud. Ei tea kui paljud teavad, et sarjas veel raamatuid on. Pole kindel, kas ise uuesti lugeda viitsiks,
  • Sisuväline
    Mõnusas väikses formaadis oli minu loetud variant. Laused märgavate kirjavigadeta.


Kriteeriumid

Mõtlesin, et teeks midagi huvitavat. Otsisin ja mõtlesin mingid raamatuhindamiskriteeriumid välja. Prooviks neid nüüd edaspidi kasutada. 
  1. Sisu
    Kas saan lugejana aru, miks raamat kirjutati? Kas lool on selgroog, mis püsti püsib.

  2. Üldine stiil 
    Kuidas oli kirjutatud. Kas olid normaalselt loetavad laused ja lõigud, võib-olla kasutati huvitavaid sõnu või oli mõnusaid mõtteteri. 

  3. Meelahutus, haaravus, emotsioonid! 
    Mina loen enamasti meelelahutuseks, seega ootus on, et lugu haarab ja tekitab mingeid tundeid. Konks tuleb sisse visata. Ja emotsioonide punkti saab anda ka siis, kui närvi ajab.

  4. Tegelased 
    Kas on usutavad, kas tunduvad vajalikud, kas arenevad loo käigus?

  5. Atmosfäär 
    Kui hästi ja usutavalt on loodud maailm, kus tegevus toimub?

  6. Uudishimu ja mõtete ärgitamine 
    Kas lugemine pani mingile teemale (uue nurga alt) mõtlema? Kas käisin midagi guugeldamas või mingit laulu Youtube'ist kuulamas. Võib-olla uitasin Google Mapsi kaudu tegevuskoha tänavatel. 

  7. Lõpp 
    Kuna lõpp on viimane asi, mida raamatust loed, on ta eraldi välja toodud. Kas lõppes nii nagu tahtsin? Kas oli usutav lõpp?

  8. Raamatu kestev mõju 
    Kas tahaksin seda kunagi veel lugeda? Kas keegi mäletab seda 20, 40, 60 aasta pärast? 

  9. Sisuväline 
    Kaanekujundus, illustratsioonid, kirjasuurus ja reavahe (sest tihnikuraamatuid on ikka kehv lugeda küll), trükivead, grammatikavead, hea või halb tõlge.
Punktide 2-9 eest on võimalik anda üks või pool punkti või üldse mitte midagi. Punkt 1 on nii tähtis, et selle eest võib anda kaks punkti või poolteist või üks või pool või üldse mitte. Nõnda peaks täiuslik raamat saama kokku 10 punkti. 




Tellimine: Postitused (Atom)