Septembris loetud

September kestis vähemalt mitu kuud. Kui praegu vaatan, mida septembri alguses lugesin, tundub see kindlasti rohkem kui kuu aja kaugusel.



Jean Kyoung Frazier "Pizza girl"

18-aastane rase tüdruk, kes töötab pitsade transportijana. Tal tekib lähem suhtlus koduperenaisega, kes vahepeal pitsat tellib. Ei saanud aru, miks see raamat kirjutati. Ei olnud ka peale lugemist parem olla kui enne.


Adib Khorram "Darius the Great deserves better"

Järg raamatule "Darius the Great is not okay". 1. osa head küljed olid ka 2. osas olemas. Lihtsalt ja otsekoheselt ütlemine peamiselt. Darius on tubli poiss.


Laura Taylor Namey "A Cuban girl's guide to tea and tomorrow"

Vanemad saadavad 17-aastase Lila Miamist Inglismaa väikelinna, et ta oma elus toimunud dramaatilistest sündmustest üle saaks. Sedasorti raamatu kohta huvitava stiiliga. Kui tavaliselt võid põhimõtteliselt lauseid vahele jätta ja saad ikka aru, mis toimub, siis siin pidi mõnesid lauseid kaks korda lugema. Väljendusviis oli kohati poeetilisem (vist on see sõna õige) kui oodanuks.



Katherine Center "What you wish for"

Meeldis see, et põhitegevus toimus koolis ja et peategelane oli kroonilise haigusega naine (sest kui tihti kohtame peategelast, kellel on vähe raskem krooniline haigus kui lühinägelikkus?). Ei meeldinud, et kogu lugu oli imelikult üle vindi keeratud ja muutus kohati naeruväärseks.


Adib Khorram "Kiss & Tell"

Kiss & Tell on maailmakuulus poistebänd ja peategelane bändi üks liikmetest. Kuulsuse ahelad, enda mõtetest tekkivad ahelad jms.


Rachel Hawkins "Royals"

Šotimaa on kuningriik, mille kroonprints kihlub (tavalise) USA tüdrukuga. Peategelane on selle tüdruku õde, kelle elu tema tulevased kuulsad sugulased mõjutama hakkavad. Oleksin seda paberil lugenud, oleks vist pooleli jätnud.

 

Sara Gruen "Vesi elevantidele"

Rändtsirkus USA-s 1930. aastail. Palju draamat ja seiklust. Sain aru, et põhimõtteliselt väga hea lugu, aga mind kuidagi jättis külmaks. Loomapiinamisstseene ka just ei nautinud.


Benjamin Alire Saenz "Aristotle and Dante discover the secrets of the universe"

Aristotle ja Dante on teismelised mehhiklastest poisid, kes mõtlevad nende asjade peale, mille peale ikka ses vanuses mõeldakse. Lakooniline stiil mõjus huvitavalt, dialoogi oli väga palju. Lõpplahendus saabus juskui seetõttu, et raamat hakkas lõppema, mitte seetõttu, et asjad oleksid loomulikult sinnani arenenud.


Beatrice Colin "The luminous life of Lilly Aphrodite"

Tegevus toimub Berliinis 1900-1940. Peamiselt sellepärast võtsingi selle raamatukogus jumalast suvaliselt riiulist leitud raamatu. Saksamaa enne I maailmasõda ja peale seda oli kaunis huvitav koht ja raamatus ka kirjeldati seda päris hästi. Veel sel teemal: "Babylon Berlini" uus hooaeg tuleb kohe välja. Mitte kõige lihtsam lugeda - tempo pigem aeglane. Peategelane Lilly on keerulise elukäiguga tütarlaps, kes jõuab olla nii orbudekodus kui haljal oksal.


Marina Enriquez "The dangers of smoking in bed"

Mitmes mõttes mugavustsoonist väljas - ma ei loe eriti ei novelle ega lõunaameerika kirjandust. Päris lahedad lood olid. Natuke kaldusid õudusjuttude valdkonda, tegelased ja teemad enamasti ebamugavust tekitavad (kadumaläinud lapsed, vaimud, kannibalid). Kõige lahedam kaanekujundus neist kõigist siin.

Dixiti lõpupidu

Suvekuud said läbi ja lõppes minu Dixiti kaartidest inspireeritud lugemine. 25 kaarti 64st kasutasin ära. Päris palju vist. 11 olid audioraamatud, see ilmselt mängis mõnevõrra rolli. Sest ega muul kujul raamatut kõndides, nõusid pestes või tolmu pühkides ei loe. 12 loetud või kuulatud eesti keeles, 13 inglise keeles. Näe, täitsa võrdselt.

Siin on kõik raamatud ja kaardid grupipildil:

Vajuta peale?

Päris toredaid oli. Lastekatest "Vahvlist südamed", noortekatest "Darius the Great is not okay", tõsistest täiskasvanute raamatutest ""My policeman", "Writers & lovers", lisaks kena Eesti krimka "Kuldse medaljoni mõistatus" ja päriselt elanud inimeste eludel põhinev "Fast girls".

Ma nüüd ei teagi, mida edasi peale hakata. Ilmselgelt mulle meeldivad sihukesed asjad liiga palju. 

Jean Kyoung Frazier "Pizza girl"

See raamat vaevas mind. Kuulasin audioraamatut, mille pikkus oli alla 6 tunni, aga see mõjus pikemana kui mõni 12-tunnine raamat. Lihtsalt kõik oli raske ja sünge. Ja kuigi kõik võibki olla raske ja sünge vahepeal, siis arusaamatuks jäi, miks on vaja sellisel kujul raamatut sellest, kuidas kõik on raske ja sünge. 

Peategelane on 18-aastane rase tüdruk, kes töötab pitsa kohaleviijana (tean, kohmakas sõna). Tal tekib huvitav (võib muidugi vaielda kui huvitav) suhe temast kusagil poole vanema koduperenaisega, kes vahepeal pitsat tellib. Ühtlasi pole peategelane oma rasedusest eriti vaimustuses, vaimustuses on aga tema ema ja mõnevõrra ka poiss-sõber. Või kas ikka on. Ühesõnaga, kõigil on mingid jamad.

Võib-olla on olemas inimesed, kes naudivad raamatuid, kus neile ükski tegelane ei meeldi. Võib-olla neile kirjutatakse sihukesi asju. 


Pildil on nii rase naine kui töötav naine (mõlemad ka raamatus ühes isikus). Noh, ja ilmselgelt sellel pangesid kandval naisel on RASKE.

Suvebingo 2022

Peale vajutades läheb suuremaks


Tervelt kaks rida sain täis, ühe suisa kaheteistkümnendal tunnil. Ei viitsinud raamatute nimesid juurde kirjutada sedakorda. Sci-fi jäi jälle tühjaks. 

Lilla on ikka ilus värv.

Dolly Alderton "Kõik, mida ma tean armastusest"

Arvasin, et tegemist on fiktsiooniga, aga see on hoopis autobiograafia Dolly Aldertoni varasest teismeeast kolmekümnenda eluaastani.

Raamatu algus viib nostalgialainele. Juhul, kui oled selle põlvkonna inimene, kes MSN-is vestlusi pidas. Edasi tuleb mitmeid kümneid lehekülgi selle kohta, kuidas Dolly üliõpilasena jõi ja pidutses.

Ta teeb ise ka lõpuks järelduse, et oli üsna elupõletajalik aeg, aga mitte enne, kui on andnud edasi mahlaseid kirjeldusi selle kohta, kes mida kus jõi ja kuhu hiljem oksendas. Kui oled inimene, kellel parjasti endal on selline eluperiood, siis on ehk päris lahe seda lugeda? Kui ei ole, muutub ühel hetkel tüütavaks. 

Edasises loos saame teada, kuidas Dollyst sai ennasttundev inimene. Siin on sarnaseid jooni mõne eneseabiraamatuga.  

Põhiline asi, millest aru sain, oli see, et Dolly Aldertoni peas on sõnad olemas ja oskus neid osavalt ritta seada ka. Mitmed lõigud ja peatükid olid sisu mõttes väga head, eriti need, kus ta sõpradest räägib. Ja siis oli hulk neid, mis tegelikult eriti ei huvitanud. Natuke niuke vaadake, kui lahe ja originaalne ma olen teema.


Kuna kaardil on palju televiisoreid, võtsin raamatu, mille põhjal on teleseriaal tehtud. See kannab sama nime - "Everything I know about love". Vaatasin juba enne raamatu lugemist teda. Ei ole selline seriaal, mis otseselt raamatut järgib, pigem on raamatust inspireeritud. 

Kuna seal on mitmeid tagasivaateid peategelase lapsepõlve ja teismeikka, kõlavad taustaks nii Five, Whigfield kui S Club 7. Aga mingis osas mängitakse ka ABBAt.


Tellimine: Postitused (Atom)