Detsembris loetud

Üsna kehvik kuu. Oh well.

Tillie Walden "Are you listening?"

Veel üks graafiline romaan. Sel aastal on neid päris palju kogunenud. Kaks tütarlast, üks 18-aastane, teine veidi vanem, satuvad üheskoos autoretkele maailmas, mis näeb välja nagu tavaline maailm, aga on natuke maagiline. Või kujutavad nad seda ette? Sest maagilised nähtused aitavad neil mõista mingeid asju enda peas, et eluga edasi minna pärast seda, kui halvad asjad on juhtunud.

Lucinda Riley "Tormiõde"
Lapsendatud naine, kes läheb oma bioloogilisi juuri otsima Norrasse. Leiab, et tema esivanemad on seotud Edvard Griegi ja tolle "Peer Gynti" esmaettekandega. Suht klots, üle 600 lehekülje. (Päris suure osa küll kuulasin hoopis audioraamatu kaudu.) Ühtlasi on see 2. osa sarjast, aga 1. osa lugematajätmine ei seganud. Lillat värvi raamat, selle eest kiidan. (Sisu nii palju ei kiida.)

Emily Henry "Beach read"
Kunagi kevadel kuulasin sama autori teist raamatut, mis jättis täitsa kena mulje. "Beach read" oli liiga ilane. Pluss mul juba hakkab üle viskama see liin, et mingi mees käitub nõmedalt, sest temaga on minevikus midagi halba juhtunud. Vanemad olid vägivaldsed või naine pettis või mida veel. Saan aru, et see pole üldse ebarealistlik, aga kuidagi väsinud värk. Siin raamatus on muidu kaks (konkureerivat?) kirjanikku, kes loomulikult leiavad hoopis armastuse.

B. A. Sáenz "Aristotle and Dante dive into the waters of the world"
Järg raamatule "Aristotle and Dante discover the secrets of the universe", ilmus 9 aastat peale 1. osa. Idee on hea, huvitavaid tegelasi on (mõni küll kuidagi väga täiuslik), aga need dialoogid. Kas päriselt on olemas inimesed, kes kogu aeg kujundlikult ja luuleliselt ja diibilt räägivad? Kas on olemas 17-aastased, kes sel moel räägivad? Mina ei usu.

Emma Straub "This time tomorrow"
Alice ärkab oma 40. sünnipäeval üles ja on ajas tagasi rännanud ja ärganud oma 16. sünnipäeval. Noh ja mis see kõik siis tähendab. Midagi originaalset just pole, aga kirjutatud piisavalt normaalselt, et päris halb ka pole. Viited mitmetele filmidele, kus on ajas rändamine teemaks. Tagatipuks on peategelase isa mingi kuulsa ajasrändamise raamatu autor.

Marjane Satrapi "Embroideries"
Koomiks või graafiline romaan, ma ei oskagi vahet teha. Iraani naised räägivad omavahel juttu. To speak behind others' backs is the ventilator of the heart, ütlevad nad. Huvitav.

Poolaasta II : halvimast parimani ühe lausega

Nõnda siis juulist aasta lõpuni loetud raamatud kehvikutest parimateni, kõigil üks lause juures. I osa (jaanuar-juuni) on siin.

Kehvikud

Rachel Hawkins "Royals"
Pidi lõbus noortekas olema, aga oli üle vindi keeratud jamps.

Rachael Lucas "Raamatukogu telefoniputkas"

Voogas ja voogas ja midagi eriti ei juhtunud

Alex Brown "Postkaart Itaaliast"

Ei olnud hea raamat.

Katherine Center "What you wish for"
Mõne koha peal hakkas heaks kiskuma, aga enamasti üle vindi keeratud lugu.

Jean Kyoung Frazier "Pizza girl"

Arusaamatu eesmärgiga masendav lugu rasedast pitsavedajast.

"Minu kokaraamat"
Söömine on kultuuri osa - saad retsepti, saad ka loo.

Jennifer E. Smith "Field notes on love"

Kirjelduse poolest veidi nagu "Before sunrise", teostuselt jääb kõvasti alla.

Emily Henry "Beach read"

Kaks konkureerivat kirjanikku, aga peamiselt üsna ilmetu romantikakanal.

Beth O'Leary "Vahetus"

Lapselaps kolib maale ja vanaema kolib linna loos, mis peale vanaema tegelaskuju on üsna kergesti unustatav.

Käib kah

Emma Straub "This time tomorrow"
Ajasrändamislugu, mis ei üllata, kui oled juba mitmeid ajasrändamise raamatuid lugenud/filme näinud.

Alexander McCall Smith "The Bertie project"
11. osa on rohkem ära vajunud kui 1., aga endiselt on tore lugeda totruste või üldse mitte millegi juhtumise kohta.

Chalice "V2rske kartul"

Teravmeelitseb, ropendab - ootuspärane.

Lia Louis "Kallis Emmie Blue"
Mitte kõige halvem romantikaraamat.

Cressida Cowell "The wizards of once"

Maagilises maailmas toimuv lastelugu, mille muutis oluliselt atraktiivsemaks David Tennanti loetud audioraamat.

Tammara Webber "Sweet"
Ka päris huvitav (paiguti ebarealistlik) romantikaraamat

Betti Alver "Lendav linn"

Sisaldab eesti luule tippteoseid, aga mul pole Bettiga puutepunkte eriti.

Cynthia Hand "The how and the why"

Kunagi lapsendada antud tüdruk saab teada, kes tema bioloogilised vanemad on ja kuidas kõik läks nii nagu läks.

Ketlin Priilinn "Stockholmi sündroom"

Eesti naistekas, mis pole halb, kus peategelane käib pimekohtingutel ja Rootsis.

Alexandra Bell "The winter garden"
Maagiaelementidega ajalooline melodraama.

Dolly Alderton "Kõik, mida ma tean armastusest"

Palju lehekülgi pidutsemisest ja soovist olla eriline kõigi teiste eriliste hulgas.

Normaljonks

Lucinda Riley "Tormiõde"

Lapsendatud naine, kelle bioloogilised esivanemad on seotud Griegi "Peer Gynti" esmaettekandega Norras.

Catana Chetwynd "In love & pajamas"

Nunnud koomiksid sellest, kuidas on tore kellegagi koos elada.

Debbie Tung "Book love"

Koomiksid sellest, kuidas autor väga raamatuid armastab.

Laura Taylor Namey "A Cuban girl's guide to tea and tomorrow"
Pagaritüdruk läheb USA-st UK-sse elu üle järele mõtlema, aga leiab hoopis uue elu.

Sam Maggs "Fan girl,vol.2"

Mangavormi valatud noortekas päriselus tagasihoidlikust aga internetiavarustes tuntud fan fictioni autorist.

Nina LaCour "We are okay"
Tüdruk saab teada, et tema vanaisa elas mõnes mõttes topeltelu.

Aliis Jõe "Unustamatu Ööbiku villa"
Hea ajaviiteromaani, suvitusromaani näide.

Sara Gruen "Vesi elevantidele"
Rändtsirkus ja armastus ja julmurid, võinuks enam köita.

Alice Oseman "I was born for this"

Iidolid ja fännid - on neid tarvis ja on neil midagi ühist?

Sergi Žadan "Depeche Mode"

Lambid tüübid, kellega juhtuvad lambid asjad 1990ndate Ukrainas.

Päris hea

Mariana Enriquez "The dangers of smoking in bed"

(Natuke õudsed) novellid Lõuna-Ameerikast.

Adib Khorram "Kiss & tell"
Kuidas on elada, kui oled juba noorena maailmakuulus ja privaatsus on enamasti unistus.

Benjamin Alire Saenz "Aristotle and Dante discover the secrets of the universe"
Tihti poeetiliselt väljenduda püüdev lugu täiskasvamisest, sõprusest, armastusest.

Brendan Slocumb "The violin conspiracy"
Ühe mehe elu- ja perekonnalugu hinnalise viiuli kadumisloo (või otsimisloo) kaudu.

Andra Teede "Emadepäev"
Kuidas on elada Eestis 2022. aastal - põhimõtteliselt muretsed pidevalt igasuguste asjade pärast.

Ain Kütt "Kuldse medaljoni mõistatus"

Eesti krimka tegevuskohaga Sagadi mõisa ümbruses.

Otessa Moshfegh "My year of rest and relaxation"
Miks peaks keegi tahtma aasta otsa lihtsalt magada ja kas midagi sellest ka juhtub?

Holly Bourne "Pretending"
Eneseabiraamat romaani sulestikus, tõenäoliselt mõjutab lugeja meeleolu.

Debbie Tung "Everything is OK"
Koomiksid joonistaja kooselust depressiooniga parematel ja halvematel aegadel.

Lucy Maud Montgomery "Anne of Avonlea"

Vaata järgmist

Hästi tehtud!

Lucy Maud Montgomery "Anne of Green Gables"

Armsalt vanamoodne ja natuke naiivne klassika entusiastlikust ja optimistlikust tüdrukust.

Piret Raud "Verihurmade aed"

Huvitavate karakteritega lugu, mille sisu liiga palju ei mäleta, sest karakterid tundusid olulisemad kui sisu.

Elise Hooper "Fast girls"

Kuidas Ameerika naissprinterid 1920ndail olümpiamängudel käisid (ja kuidas nad seal ei käinud).

Beatrice Colin "The luminous life of Lilly Aphrodite"
Orbudekodu kasvandikust filmistaariks - elust Saksamaal 20. sajandi algusest II maailmasõjani.

Anu Aun "Eia seiklus Tondikakul"

Üsna filmitruu nunnu lumine lugu kakuga.

Tillie Walden "Are you listening?"

Maagiliselt realistlik koomiks kahest naisisikust ja nende autoteekonnast eluga edasimineku poole.

Adib Khorram "Darius the Great deserves better"
Vt järgmist.

Adib Khorram "Darius the Great is not okay"
Ameerika-iraani päritolu poisi mitmesugused identiteediküsimused.

Kristiina Ehin "Janu on kõikidel kaks"
Kaunis raamat laiadel teemaväljadel (mütoloogiast aastani 2022).

Kõige paremad

Virginia Woolf "Oma tuba"
Mõned sada aastat tagasi peetud loengud naistest (ilu)kirjanduses.

Alice Oseman "Radio silence"

Keegi on siiski olemas, kes teab, kuidas kirjutada noorteraamatut, mis pole armastuslugu.

Lily King "Writers & lovers"
Kohati väga tabavate lausetega esitatud 30ndate eluaastate surve ja probleemid.

Debbie Tung "Quiet girl in a noisy world"

Kõige rohkem story of my life raamat, mida tükil ajal lugenud olen.

Bethan Roberts "My policeman"

Üsna aeglaselt kulgev, aga pideva pingega raamat armukolmnurgast.

Stephen Chbosky "The perks of being a wallflower"
Klassikaline noorteraamat, samal ajal nii rõõmus ja nii kurb.

Maria Parr "Vahvlist südamed"
Norra külaidüll leidlike laste, krapsakate täiskasvanute ja vahvliküpsetajaga.

Wolf Alice - Don't delete the kisses
Aprillikevade õhtu temperatuuriga hämarikutooni laul.

Orla Gartland - Why am I like this?
Hoiatus: see hakkab kummitama. Kaval laul, sest on alati õige (seda küsimust võib alati küsida).

Matilda Mann
Ikka ilmub aeg-ajalt neid tüdrukuid kitarri või muu pilliga, kes ise oma laule kirjutavad. Alloleva laulu nimi on "Doomsday". Sest mis muu, onju.

Baby Queen - Dover beach
Hoiatus: siin on üks uhhuutamise koht, mis hakkab kummitama, aga seda on päris raske ise järele uhhuutada.

Shura - What's it gonna be
Tümm põhimõtteliselt, aga niuke nunnu tümm, rõõmus.

Sunflower Bean - Moment in the sun
Veel rõõmsam. Siin on kõik öeldud, ma arvan.

Harry Styles - As it was, Late night talking
Raske on mitte olla Harryst haaratud. Saan aru, et "As it was" oli suur hitt sel aastal. "Late night talking" on nunnu viidjoga.

The Knocks, Dragonette - Slow song
Meeleolu on see sõna. Ütle, et pole meeleolukas. Üks neid õnnelikke laule, mille tänu Shazamile leidsin. Dragonette on muuseas see naisterahvas, kes laulis kunagi laulu "Hello" Martin Solveigiga koostöös.

Saadaval ka akustilisem versioon:

The Knocks, Powers - Classic
See jällegi kõlab mõnevõrra retrolt.

Ary - My awe sustains
Kui "Don't delete the kisses" oli õuehämariku värvi, siis see on toahämarik. Selline kerge pingega meditatsioon.

Filmid ja seriaalid 2022

Tegelikult ei viitsinud eriti palju vaadata. Mõned ikka on.

Filmid

Ei mäleta

The queen's corgi

Multikas oli ja ilmselgelt kuninganna koerast või koertest, aga mis seal juhtus, kes teab. Tore kindlasti.

Ähmaselt meenub

Scott Pilgrim vs the world

Mingi väga lamp teema. Vist natuke tänapäeva kultusfilm? Vist koomiksi põhjal, mistõttu oli paljude lambikate efektidega.

Michael Cera mängib Scott Pilgrimit

Silver skates

Väga 2022. aasta alguses nähtud romantikalugu. Äkki 20. sajandi alguse Peterburis? Õnnelik lõpp oli, mingi õnnetu saatusega paarike sai kokku.

Meenub, aga ei meeldinud

Downton Abbey : a new era

Midagi väga põhilist oli puudu. Oli tehtud film, et teha filmi. Visuaalselt muidugi kena jätkuvalt, aga sisu kuidagi meh.

Taking a shot at love

Kas tänapäeval nimetatakse ka neid filme veel Hallmarki filmideks? Need, kus kõik on nii klanitud, et näib täitsa võlts välja. Vigastatud hokimängija ja teda taastumisel aitav endine baleriin tegutsesid siin.

Väga helge kõik, kas pole.

Normaalne

Last Christmas

Inspireeritud samanimelise laulu sõnadest, kohe otseselt. Emilia Clarke mängib tegelast, kes töötab jõulupoes päkapikuna, Emma Thompson tema horvaadist (vist?) ema. Küsimused, muidugi, on suured, nagu ikka jõulufilmides. Aga peaasi on see, et palju George Michaeli laule kõlab.

Get Santa
Väike poiss ja tema äsja vanglast vabanenud isa aitavad jõuluvana, kelle saan läks katki.

Munich : the edge of war
Müncheni lepingu eelne (1938. aasta) Saksamaa. Suurbritannia välisministeeriumis töötav mees tuleb tööasjus Münchenisse, kus kohtub kunagise ülikoolikaaslasega.

Neville Chamberlaini mängib Jeremy Irons

Iron Man
Millest Raudmehe film ikka räägib? Sellest, kuidas üks mees tegi endale raudrüü.

Täitsa kena

O2
II ms eelses Eestis hargnev põnevuslugu. Igav ei olnud tõesti. See, kus Tallinnas kunagi tenniseväljakud asusid, veel kõige huvitavam.

Apteeker Melchior (1. osa)
Keskaegses Eestis hargnev krimilugu. Igav ei olnud, vahepeal oli naljakas. Raamatust mõneti erinev, olen kuulnud.

Need soengud olid mu lemmikud

Väga hea

Maurice
Kolm režissöör James Ivory filmi ("Maurice", "A room with a view" ja "Howards End") moodustavad mõttelise terviku ja on kuidagi nii klassikalised. Lihtsalt vaatad ja need on niiii.... lihtsalt niiii... ühesõnaga väga hea on vaadata.

Päris noor Hugh Grant mängib

Verdens verste menneske
Mõned aastad ühe naise elust, nii lihtne ongi. "Maailma halvim inimene" eesti keeles.

Seriaalid

Ei mäleta või ei meeldinud

The Canterville ghost
Kuulus lugu vist? Mingi loss või mõis ja seal elav vaim? Midagi oli seal puudu, sisuliselt.

Allt som blir kvar
Vaatan vahepealt Rootsi telekanali SVT pleierist rootsikeelsed sarju rootsikeelsete subtiitritega, et mitte päris roostes olla. See oli üks selline. "Kõik, mis alles jääb" võiks tõlge olla. Aru ei saanud, mis eesmärgil see tehtud oli. Üks naine, teda ära kasutav meessoost "parim sõber" ja üks üsna tahtejõuetu tüüp. Nad satuvad sekeldustesse, aga mitte naljakatesse, vaid sihukestesse, kus kogu aeg läheb asi halvemaks ja masendavamaks ja lõpuks lõpeb nii ära, et nagu paremaks ei lähegi.

Tubli töö väikese (või suure) agaga

Around the world in 80 days
David Tennantiga annab mitmeid asju maha müüa, vähemalt mulle. Siin oli raamatuga võrreldes päris palju muudetud ja ma pole kindel kas paremaks. (Mitte et ma raamatut lugenud oleks.)

It's a sin
Tõesti tubli töö, väga hea seriaal. Noormehed 80ndate Suurbritannias ja nende maailma raputav AIDS. Agade kategooriasse panin ta seetõttu, et väga kurb oli. Teist korda ei vaata. Aga veelkord, hästi tehtud.

Conversations with friends
Sally Rooney raamatu põhjal. Minu probleem oli sama mis raamatuga: mitte üks vaid põhimõtteliselt kõik põhitegelased käisid närvidele oma käitumisega. Teema hakkab hargnema sellest, kui kaks üliõpilasneiut kohtuvad neist pisut vanema abielupaariga, kus naine on kirjanik ja mees näitleja.

See mees oli millalgi Taylor Swifti boyfriend

WandaVision
See on see Marveli teema. Kõik efektid ja värgid ja mulle meeldis, kuidas iga episood oli eri kümnendi komöödiaseriaalide stiilis. Aga. Asja teema pole minu teetass.

Everything I know about love
Lõbus seriaal, täitsa huvitas, mis saab. Muusika oli lahe - ABBA, Whigfield, mida tahad. Aga peategelane käitus vahepeal niimoodi et. Eks eesmärk oligi vaatajat natuke närvi ajada temaga. Peategelane oli noor täiskasvanu, teemad need, mis noorel täiskasvanul ikka.

Mentalist
Väheseid seriaale, kus mind huvitab, kes tappis. Suur lugu on paljus üles ehitatud mentalisti ehk Patrick Jane'i peale, kes on kaunis värvikas kuju. Ühtlasi pole ta selgeltnägija, sest selgeltnägijaid pole olemas. Aga on selles, et peale seda, kui 6. hooaja keskel suure paha liin ära lahendati, vajus kogu edasine poolteist hooaega ära.

The Flatshare
Aasta alguses lugesin raamatut, mille põhjal seriaal tehti. Raamat oli parem loomulikult. Enamasti on, isegi raamatutruude seriaalide puhul. Aga siin oli silmapaistvaid muudatusi tehtud. Sellegipoolest polnud halb vaadata, päris mõnus. Lugu on sellest, kuidas kaks inimest jagavad korterit ega tohiks teoorias omavahel kohtuda, sest üks on kodus õhtul ja öösel, teine päeval.

Üks peategelane on noorim õde Downton Abbey'st

Tubli töö!

Kärlek & anarki
"Armastus ja anarhia", Põhjamaade Netflixi üllitis. Natuke kontorikomöödia (tegevus toimub ühes kirjastuses), suured teemad muidugi tõsised. Selline kerge, samas mitte liiga kerge. Päris huvitavaid karaktereid on.

In my skin
Sotsiaaldraama sellest, kuidas ühel tüdrukul on kodune olukord pehmelt öeldes keeruline (alkohoolikust isa, raskete vaimsete probleemidega ema). Ta üritab siiski toime tulla, muuhulgas sõpradele oma perekonna kohta valetades. On jah natuke masendav, aga samas kokkuvõttes lootusrikas. Maitea, kas seda saab veel Jupiteri pealt vaadata. "Minu moodi elu" oli vist eesti keeles.

Young royals
Tegevus toimub natuke muudetud reaalsuses, kus 21. sajandi Rootsis on monarhiks kuninganna Kristina. Tema 16-aastane poeg (prints) saadetakse Hillerska-nimelisse internaatkooli. Seal õpivad rikkurite võsud, mõne märkimisväärse erandiga. Hakkab juhtuma. 2 hooaega on olemas, 3. (viimane) tuleb veel. Printsi kehastaja on väga hea ekraaninäoga (loe: huvitav vaadata ka siis, kui ta midagi otseselt ei tee).

Prints Wilhelm

Heartstopper
Graafilisel romaanil põhinev seriaal, kus kaks poissi Nick ja Charlie saavad sõpradeks, algul. Kuna teemad on sarnased, võrreldakse seda tihti seriaaliga "Young royals", aga üldmeeleolu mõttes on need suht vastandid. Hea mõte oleks ehk enne vaadata ära "Young royals", kus (vähemalt 1. hooajal) käib niuke Ameerika mägedel sõit, et iga episoodi lõpus on hing kinni. Edasi võtta rahustuseks "Heartstopper", seriaal nagu pangetäis kassipoegi - võtad ühe välja ja näed, et ta armas on, siis võtad järgmise, kes on ka armas jne jne. Lõpuks on nunnumeeter lõhki ja mõtled veel ainult, kuidas pagan mingid tüübid, kes siis alles sündisid, kui sa juba ülikooli läksid, juba nii head näitlejad on.

Debbie Tung "Book love"

Ausalt öelda ei tule enam väga meelde, aga koomiksid olid. Sellest, kuidas autorile väga raamatud meeldivad.

Tammara Webber "Sweet"
Romantikaromaan, mis ühest küljest sisaldas selle žanri kehvemat poolt (paiguti ebarealistlikud sõnadeta mõistmise sidemed inimeste vahel), teisalt aga polnud kirjaliku teksti kohta kõige algelisem. Kaanepilt muidugi on uhke.

L. M. Montgomery "Anne of Avonlea"
"Roheliste viilkatuste Anne" jätkub päris mitmes raamatus. See oli 2. osa. Natuke naiivne, aga mitte halvas mõttes. Vanamoodne, aga ka mitte halvas mõttes.

Sam Maggs jt "Fangirl, vol.2 : The Manga"
"Fangirl" on Rainbow Rowelli noortekas, mis selles väljaandes mangaks tehtud. Kokku tuleb 4 osa. Tore oli lugeda, aga mangade stiil pole esteetilises plaanis päris minu teetass.

Kristiina Ehin "Janu on kõikidel kaks"
Ka järg. Eelmine luulekogu oli "Janu on kõikidel üks". Sisu on ajaliselt väga laiapiiriline - esineb mütoloogiategelasi, mainitakse autori esivanemaid, samas on tugevalt esil ka koroona- ja sõjateema. Visuaalselt ka kunstiteos.

Andra Teede "Emadepäev"
Luulekogu, olustikukirjeldus Eestist aastal 2022. Kuigi luuletuste peategelane (vähemalt kaudselt) on autori laps ja palju mõtteid on lapsevanema vaatevinklist, on osa sisust ilmselt igale siinsele inimestele oma mõtete näol tuttav. Seega palju sellist, millega olen nõus. Peale lugemist ei olnud parem olla. (Aga jällegi, see pole autori süü, lihtsalt teemad on sellised.)

Debbie Tung "Everything is OK"
Koomiks sellest, kuidas autoril oli/on depressioon. Kuidas toime tulla jms.

Anu Aun "Eia seiklus Tondikakul"
Üsna filmistsenaariumi järgi raamatuks kirjutatud. Suur osa dialoogi on sama mis filmis ja ka illustratsioonide puhul tundub, et film on autorit mõjutanud (näiteks Ott on pildil ikka päris Jaan Rekkori moodi, riided sealhulgas). Aga armas on, raamat kaunis vaadata ka.

Mitte just kõige suurema sõnade arvuga lugemiskuu.

Vajuta peale (kui tahad)

Päris lihtsad ja sobivad väljad olid seekord, sain peaaegu kõik täis. Isegi ruudu "öökullid" sain ootamatult täidetud. "Eia seiklus Tondikakul" sobib mu meelest hästi öökullide ruutu, sest seal on kakk (paljude jaoks öökull, nagu raamatus ära märgitakse) tähtis tegelane.

Tühjaks jäänud ruudu "muhekrimi" oleks hea õnne korral võinud täita, sest see on enam-vähem ainus krimi, mida loen. Mitteusaldusväärse jutustajaga raamat on minu jaoks aga üldse võõras nähtus.

Nina LaCour "We are okay"
Mäletan, et sel asjal oli päris originaalne idee, aga ümber jutustada enam ei oska. On see hea või halb, maitea. Üks tüdruk, keda vanaisa on kasvatanud, saab teada, et vanaisa on samal ajal veits omas maailmas ka elanud. Või midagi.

Virginia Woolf "Oma tuba"
Essee loengute põhjal, mille Woolf pidas 1928. aastal Cambridge'i naisüliõpilastele. Loengute teema oli "Naised ilukirjanduses". Ta siis arutlebki selle sõnapaari tähenduse üle. Naised ilukirjanduses võivad olla ilukirjandusteoste (tollal peamiselt meeste poolt loodud) naistegelased või ka ilukirjanduse naissoost autorid. Mida on naisel vaja, et olla kirjanik? Ühes kohas ta ennustab, kuidas asjad 100 aasta pärast on. See on huvitav, sest praegu ongi 100 aasta pärast.

Jennifer E. Smith "Field notes on love"
Kaks võhivõõrast lähevad üheskoos pikale rongireisile. Kõlas nagu "Before sunrise". Muidugi polnud nagu "Before sunrise" ja ma ei uskunud eriti peategelaste vahelist keemiat, mistõttu ei elanud nende omavahelisele loole ka nii palju kaasa. Liiga läila polnud, selle eest pluss.

Cressida Cowell "Wizards of once"
Lastekas. Võlurid ja sõdalased ja hiiglased. Leidsin audioraamatu, kus David Tennant seda luges, muidu poleks huvitanud. Oligi lahe- vahepeal naersin lihtsalt nende häälte peale, mida ta tegi, sisu polnudki esmajärgus naljakas.

Alice Oseman "Radio silence"

Aled Last on tavaelus üsna tundmatu keskkoolipoiss, internetis aga kuulus tuhandete jälgijatega taskuhäälingu Radio silence autor. Tema üleaedne, hobikunstnik Frances on juhuslikult Radio silence'i suur fänn.
Alice Osemanil on mitu raamatut, kus kaks peategelast on omavahel sõbrad (ja lugejale öeldakse otse, et nii jääbki). Värskendav üleromantiseeritud meediamaailmas.

Stephen Chbosky "The perks of being a wallflower"
Keskkooli alustav Charlie kirjutab kirju tundmatule sõbrale. Lihtsalt et mis ta elus toimub ja kuidas ta sõbrad leidis ja mis suhted nendega on. Oma tädi Helenist kirjutab ka vahepeal.
Kusagil 10 aastat tagasi lugesin ka seda, siis ei jätnud eriti muljet, nüüd ilmselt süvenesin rohkem. Ma mõtlen, et sellest saab oma žanri klassika (või on juba?) Ühtlasi raamat ja film on vähemalt sama head. Suurte silmadega natuke naiivselt maailma uudistav Logan Lerman on perfectissimo.

Brendan Slocumb "The violin conspiracy"
Mustanahaline (see on sisus oluline) viiulivirtuoos, kellelt varastatakse tema hinnaline Stradivarius. Raamat tutvustab järjest peategelast ümbritsevaid inimesi, et lugeja mõelda saaks, kellel võis varguseks motiiv olla. Mulle meeldis, et kuigi põhimõtteliselt oli see viiuli kadumislugu, oli ta rohkem nagu selle mehe elulugu. Lõpuks tuli välja ka, mis viiuliga sai. (Tavaliselt ma ei arva ära, kes varastas/tappis/tegi, siin isegi arvasin.)

Piret Raud "Verihurmade aed"
Kolm peategelast on kõik seotud ajakirjaga Emme (sisult midagi Pere ja Kodu taolist). Renate on Emme peatoimetaja, Joonatan fotograaf ja Ella satub juhtumisi Emme ühe numbri kaanestaariks. Minu jaoks polnud eriti oluline, mis siin juhtus, polnudki vist mõeldud juhtumise raamatuna. Pigem oli niisama huvitav, kuidas nendest tegelastest räägiti. Millised nad olid ja mis neil elus ette oli tulnud. Huvitavad ja hästi loodud karakterid tähendab.

Holly Bourne "Pretending"
Maksab silmas pidada, et selle autori raamatud ajavad lugeja (mõnevõrra) endast välja. Ei ole nunnu ega naljakas, valus ja vihane on. Peategelasega on juhtunud halbu asju, mille juhtumises ta ise süüdi pole. Lõpuks ta leiab teeotsa, kuidas ehk vähem vihaseks saada. Ülirealistlik, vahepeal kaldub ehk lugejale feminismi õpetama (nagu ütles keegi arvustaja Goodreadsis), aga samas on mitmeid ideid, mida silmas pidades inimesed ehk saaksid kenamad inimesed olla.

Alex Brown "Postkaart Itaaliast"
Maiviitsi.

Sergi Žadan "Depeche Mode"
Põhiliselt 3 (aga taustal rohkem) noormeest 1993. aasta Harkivis. Goodreadsis keegi arvustaja ütles, et nagu oleks lugema hakates rongi peale hüpanud ja enne maha ei saanud, kui raamat läbi oli. Nõus põhimõtteliselt. Noh, ja vahepeal naerad.

Catana Chetwynd "In love & pajamas" & "Snug"
Koomiksiraamatud, niukesed nunnud. Päris palju ka sotsiaalmeedias levinud ja nähtud. Olukorrad, muidugi, paljud tuttavad.

Debbie Tung "Quiet girl in a noisy world"
Eks ma teadsin, et selliseid inimesi on veel. Seda huvitavam lugeda/vaadata. Koomiksid.

Lucy Maud Montgomery "Anne of Green Gables"
Päris kuulus (laste?)raamat Anne'ist, kes satub elama Kuningas Edwardi saarele (Kanadas). Niuke lihtne ja armas. Anne on elava fantaasiaga emotsionaalne ja spontaanne tüdruk. "Roheliste viilkatuste Anne" on ilmselt kuulsaim, aga tegelikult on ses sarjas on kokku 9 raamatut, jälgitakse päris pikalt Anne'i elu.

Raamatubingo 2022

Kuna sain selleaastase bingo juba täis, siis ei hakka teda aasta lõpuni vaka all hoidma.

Vajuta peale

Ei olnud väga raske (ehk seetõttu sai ka rutem täis). Ja vaadates tundub, et mõned nimetatuist on nii ammu loetud, et see küll ei saanud sel aastal olla.

Kõige raskemaks täis saada osutus 5. vertikaalrida. Sealt oli mitu ruutu veel täitmata, kui kogu ülejäänud tabel juba täis oli. Mõtlesin ja mõtlesin, misasi mul on vannitoas, mis mõne raamatu pealkirjas esineb, ja valmistusin juba "Tütarlast pärlkõrvarõngaga" lugema, kui turgatas, et suure osa ajast on vannitoas vaikus. Niisiis, "Radio silence" seetõttu, et vannitoas on vaikus, mitte seetõttu, et seal on raadio (sest raadio vannitoas tundub ebaturvaline). Raamatukogud.ee-ga seotud ruut jäi kõige-kõige viimaseks ja sinna sai üks kehv naistekas, mida nähes lihtsalt meenus, et see oli Tallinna Keskraamatukogus audioraamatuna olemas.

Järgmisel aastal ilmselt sel kujul bingotamist ei tee, peaks tegema teisiti. Võib-olla. Kui tuleb mõni hea mõte.

Septembris loetud

September kestis vähemalt mitu kuud. Kui praegu vaatan, mida septembri alguses lugesin, tundub see kindlasti rohkem kui kuu aja kaugusel.

Jean Kyoung Frazier "Pizza girl"

18-aastane rase tüdruk, kes töötab pitsade transportijana. Tal tekib lähem suhtlus koduperenaisega, kes vahepeal pitsat tellib. Ei saanud aru, miks see raamat kirjutati. Ei olnud ka peale lugemist parem olla kui enne.

Adib Khorram "Darius the Great deserves better"

Järg raamatule "Darius the Great is not okay". 1. osa head küljed olid ka 2. osas olemas. Lihtsalt ja otsekoheselt ütlemine peamiselt. Darius on tubli poiss.

Laura Taylor Namey "A Cuban girl's guide to tea and tomorrow"

Vanemad saadavad 17-aastase Lila Miamist Inglismaa väikelinna, et ta oma elus toimunud dramaatilistest sündmustest üle saaks. Sedasorti raamatu kohta huvitava stiiliga. Kui tavaliselt võid põhimõtteliselt lauseid vahele jätta ja saad ikka aru, mis toimub, siis siin pidi mõnesid lauseid kaks korda lugema. Väljendusviis oli kohati poeetilisem (vist on see sõna õige) kui oodanuks.

Katherine Center "What you wish for"

Meeldis see, et põhitegevus toimus koolis ja et peategelane oli kroonilise haigusega naine (sest kui tihti kohtame peategelast, kellel on vähe raskem krooniline haigus kui lühinägelikkus?). Ei meeldinud, et kogu lugu oli imelikult üle vindi keeratud ja muutus kohati naeruväärseks.

Adib Khorram "Kiss & Tell"

Kiss & Tell on maailmakuulus poistebänd ja peategelane bändi üks liikmetest. Kuulsuse ahelad, enda mõtetest tekkivad ahelad jms.

Rachel Hawkins "Royals"

Šotimaa on kuningriik, mille kroonprints kihlub (tavalise) USA tüdrukuga. Peategelane on selle tüdruku õde, kelle elu tema tulevased kuulsad sugulased mõjutama hakkavad. Oleksin seda paberil lugenud, oleks vist pooleli jätnud.

Sara Gruen "Vesi elevantidele"

Rändtsirkus USA-s 1930. aastail. Palju draamat ja seiklust. Sain aru, et põhimõtteliselt väga hea lugu, aga mind kuidagi jättis külmaks. Loomapiinamisstseene ka just ei nautinud.

Benjamin Alire Saenz "Aristotle and Dante discover the secrets of the universe"

Aristotle ja Dante on teismelised mehhiklastest poisid, kes mõtlevad nende asjade peale, mille peale ikka ses vanuses mõeldakse. Lakooniline stiil mõjus huvitavalt, dialoogi oli väga palju. Lõpplahendus saabus juskui seetõttu, et raamat hakkas lõppema, mitte seetõttu, et asjad oleksid loomulikult sinnani arenenud.

Beatrice Colin "The luminous life of Lilly Aphrodite"

Tegevus toimub Berliinis 1900-1940. Peamiselt sellepärast võtsingi selle raamatukogus jumalast suvaliselt riiulist leitud raamatu. Saksamaa enne I maailmasõda ja peale seda oli kaunis huvitav koht ja raamatus ka kirjeldati seda päris hästi. ~~Veel sel teemal: "Babylon Berlini" uus hooaeg tuleb kohe välja.~~ Mitte kõige lihtsam lugeda - tempo pigem aeglane. Peategelane Lilly on keerulise elukäiguga tütarlaps, kes jõuab olla nii orbudekodus kui haljal oksal.

Marina Enriquez "The dangers of smoking in bed"

Mitmes mõttes mugavustsoonist väljas - ma ei loe eriti ei novelle ega lõunaameerika kirjandust. Päris lahedad lood olid. Natuke kaldusid õudusjuttude valdkonda, tegelased ja teemad enamasti ebamugavust tekitavad (kadumaläinud lapsed, vaimud, kannibalid). Kõige lahedam kaanekujundus neist kõigist siin.