Eesti Laul 2021 finaal

Kasutasin sedakorda ERR-i / Lasteekraani poolt välja pakutud hindamistabelit. 

Väga huvitavaks kujunes. Tavaliselt mõtlen peamiselt selle peale, milline on üldine tunne mingi laulu osas, sedakorda vaatasin hoopis teisiti. 

Tagantjärgi mõtlesin, et oleks pidanud show ja liikumise kokku lükkama ja lisama nende kõrvale lahtri "esitus" ehk selle, kui hästi laulja oma laulu ära laulis. 

Välimuse all, loomulikult, on mõeldud lavalist välimust, ehk seda, kuidas kellegi kleit meeldis või numbriga kokku sobis. 

Liikumist oli kõige raskem hinnata, sest see on väga suhteline. Hea liikumine võib olla ka numbril, kus esitaja terve aja klaveri taga istub või, mikrofon käes, seisab. See ei lähe nagu kokku sellega, mida liikumine peaks tähendama, aga minu jaoks läheb. Show'ga on sama asi. Voorand tegi oma klaveri tagant palju ägedamat show'd kui mõni ringikargaja.

Igal juhul. Tulemused olid üllatavad. Hoopis teise järjekorra oleks saanud, kui oleks hakanud selle müstilise tunde tekkimise põhjal laule ritta seadma. Üsna hea oli vahepeal teise nurga alt vaadata. Kas ma niisama kunagi viitsiks kuulata/vaadata seda laulu "Wingman" näiteks? No ei viitsiks. Aga praegu vaatasin ja mõtlesin, et see, mis seal toimus, oli täitsa atraktiivne. 

Tabel, nagu ikka, läheb peale vajutades suuremaks. 



Eesti Laul 2021 : mida välismaal arvatakse

On tuntud tõde, et peamine on see, mida välismaal arvatakse. Ära jäta märkamata, et USA telesarjas mainiti Eestit või et kuulus laulja viitas oma säutsus Eestile. 

Ära jäta vahele ka seda postitust, kus ma, olles vaadanud mitmeid Eurovisiooni-fännide edetabeleid Eesti Laulu finaali laulude kohta, teen nähtust väikese kokkuvõtte. 


Enamasti tagumistel kohtadel

Redel - Tartu

Ivo Linna, Robert Linna, Supernoova - Ma olen siin

Arusaadav ka, need on pigem eesti laulud kui Eesti laulud, st kõnetavad eestlasi erinevatel põhjustel teisiti (rohkem?) kui välismaalasi.


Keskmikud 

Suured tüdrukud - Heaven's not that far tonight

Sissi - Time

Hans Nayna - One by one

Egert Milder - Free again

Karl Killing - Kiss me


Nii kõrgetel kui madalatel kohtadel

Kadri Voorand - Energy

Zevakin ja Pluuto - Wingman

Arusaadav jälle. Voorand natuke ongi kas väga meeldib või üldse ei meeldi tüüp. Räpp Eurovisioonil on sama põhimõtteliselt. (Eestikeelsus keerab asjale veel vinti peale.)


Enamasti esimeste hulgas

Uku Suviste - The lucky one

Koit Toome - We could have been beautiful

Jüri Pootsmann - Magus melanhoolia

Väga ülekaalukalt need kolm. Koit mõnikord esimene, Jüri mitmeid kordi esimene ja Uku väga palju esimene.

Veebruar

Filmid

Ma ei saanudki lõpuks aru, miks keegi peaks tahtma sellist filmi vaadata. (Miks ma ise vaatasin?) Sest kui keegi teeb filmi, siis on ju eeldus, et keegi peaks tahtma seda vaadata? Väga-väga selline asi et misasja ma just vaatasin. Keanu on nagu tore mees vist, aga kõik läheb halvasti.

Saksa vastupanuliikumisest II maailmasõja ajal. Minimalistlik. Head näitlejad. 

Brendan Gleeson ja Emma Thompson


Seriaalid

Üle Atlandi
1940. aasta, Norras Saksa okupatsioon. Kroonprintsess Märtha lastega põgeneb USA-sse, kroonprints ja kuningas jäävad (esialgu) Norrasse. 

Minu lemmiksorti draama põhimõtteliselt - tegevus toimub minevikus ja tegelased on mingid kuningad. Loomulikult on aru saada, et mingid asjad on siin fantaasiavaldkonda kuuluvad, aga eks episoodide alguses olegi kiri, et inspired by true events, mitte et see on dokfilm või midagi. 

Üks tähtis tegelane on F. D. Roosevelt
(keda mängib Kyle McLachlan). 


Raamatud

Anne Enright - The Green road
Tundub, et mul on tänapäeva iiri kirjandusega mingi arusaamisliin. Ühendab hästi ära. Võib-olla sarnased probleemid siinsetega, mingi ühisosa? 

Raamat on ühest Iirimaa perekonnast võiks öelda et läbi aastate, ja seda lugeda oli paeluv. Kuigi sisuliselt masendav.


Gustave Flaubert - November
Ma armastan sügist, see nukker aastaaeg on mälestuste jaoks loodud.

See on hea avalause. 19. sajandi algupoole coming of age story. Võib-olla peategelasest noormees on Falubert ise? Sest ta kirjutas selle üsna noorena. Igal juhul on tegelane juba varases eas veendunud, et on jõudnud oma elusügisesse. 

Seda olen juba varasemalt öelnud, et need vanakooli kirjanikud on nii mõnusalt tummised. Pole mingeid niisama öeldud sõnu. 


Anne B. Ragde - Tütar
6. ja viimane osa Neshovi perekonna raamatutest. Tänapäeva Norra on teemaks, aga muidugi ka minevik.

6. osa polnud muidugi enam see mis 1. ja paar järgmist osa, aga oli kena tegelastega taaskohtuda ja teada saada, kuidas lugu lõpeb. 

Palju toidukirjeldusi. Taaskord (nagu mõne eelmisegi osa puhul) panin tähele, et jube palju nad ikka joovad. Muudkui aga keegi korkis veini lahti ja mitu pudelit kulus ära. 

Mis toredad põrssad kaanel. 
Nad on tegelased ka raamatus.