Nii. Nüüd mul on plaan siia midagi kirja saada. Hirmus napisõnaliseks kisuvad asjad. The Verve laulab. Selline venitav ja nukker, aga mulle vist meeldib siiski. Vähemalt taustaks. Ok, mingil hetkel hakkab ajudele käima. 10 minuti pikkune lugu on ikka liiga ekstreemne. Tegelikult, muidugi, kirjutan ma siia puhtast süütundest. Nimelt viskasin täna üle silla tulles kohvitopsi kogemata prügikasti, millel oli põhi alt ära. Tops seega prantsatas maha. Ja mina üles ei võtnud, et järgmisesse prügikasti teda viia. Selline käitumine, ma leian, on halvaks eeskujuks. Mitte et ma isiklikult kellelegi eeskujuks püüaksin olla, aga ühiskondlikus plaanis vaadates. Igal juhul palun ühiskonna käest andeks, ma ausõna enam ei tee. Ja täna varahommikul läksin täiesti vales kohas üle tee, täna õhtul ka. Seda teen veel.